logo
 
Urmas Tokko konspekt

Taimekooslused

Kooslus on taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel.

Seega peavad koosluste kujunemiseks teatud kasvutingimused korduma. Koos saavad eksisteerida liigid,
— kelle nõudlused on kooskõlas kasvukoha tingimustega;
— kes üksteisega sobivad (taimed on ju vastastikustes suhetes);
— keda ühendavad nende rollid aineringes (orgaanilise aine loomine, mulla muutmine)

Erinevates kooslustes valitsevad erinevad suhete kompleksid. Kahe koosluse vahele jääb nn siirdeala ehk kontiinum, seal võib esineda liike, mida kummaski koosluses pole.

Kooslused on ajas muutuvad.
Taimekooslusi uurib geobotaanika.


Koosluse vertikaalstruktuur

Siin eristatakse rindeid (puu-, põõsa-, puhma-, rohu- ja samblarinne) ja horisonte (üksteist välistavad vööndid, näiteks võra-, tüve- ja põõsa-võra horisont). Suurimat mõju koosluse teistele osadele avaldab dominantliik, kõige olulisema rinde dominantliiki nimetatakse edifikaatoriks (metsas näiteks domineeriv puuliik).


Taimekoosluse kirjeldamine

Levinuim meetod on nn proovipinnameetod. Sel puhul valitakse kooslust kõige paremini esindav(-ad) koht (kohad) ning proovipinna suurus vastavalt koosluse tüübile (niidul näiteks 4 m2, metsas ca 60 m2).

Taimekoosluse iseloomustamiseks kasutatavad levinumad näitajad on:
— liikide arv, loetelu;
— iga liigi ohtrus (liigi suhteline hulk teiste liikidega võrreldes, 5-palli skaalas);
— tihedus - isendite arv pinnaühikul;
— katvus - isendite elusate maapealsete osade poolt kaetava pinna suurus %;
— sagedus - esinemissagedus subjektiivse skaala järgi;
— vitaalsus ehk eluvõimelisus;
— puistu puhul selle liigiline koosseis, puude kõrgus ja liituvus (paiknemistihedus)



Eesti taimekoosluste ülevaade

Kasvukohatingimuste alusel eristatakse

— maismaataimkond:
— metsa- ja niidutaimkond mineraalmullal ning sootaimkond turbal;
— kalju- ja luitetaimkond kivile, klibule või liivale kinnitunult;
— veetaimkond:
— meretaimkond;
— mageveetaimkond

 


Metsakooslused

Arumetsad kasvavad mineraalmuldadel või õhukese turbakihiga soostunud muldadel.

METSATÜÜP

KASVUKOHA ISELOOMUSTUS

ISELOOMULIK TAIMESTIK

Nõmmemets

kuiv, toitainetevaene liivmuld mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik*

Palumets

parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt toitainetevaene mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe samblarinne

Laanemets

niiskus- ja toitetingimused keskmised kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased

Sürjamets

parasniiske, viljakas mänd, ka kask ja kuusk, sarapuu, jänesekapsas, pohl, sinilill, maasikas, külmamailane

Loomets

õhukestel lubjarikastel muldadel, pael; niiskusaste kõikuv, vahel liigniiske, vahel kuiv; viljakad mänd või kuusk, leesikas, kassikäpp, nõmm-liivatee, lubikas, angerpist, longus helmikas; lubikas, vesihaljas tarn

Salumets

veega hästi varustatud, viljakatel muldadel liigirikas; laialehised puuliigid*, ka kuused, sinilill, kopsurohi, seljarohi, naat, ülased, suured sõnajalad, angervaks

Lodumets

liigniiske, toitaineterikas, mättaline reljeef sanglepp, kased ja kuused; mätastel salu- ja laanetaimi, mättavahedes vee- ja kalda taimi (võhumõõk, pilliroog, hundinui)

Lammimets

jõgede üleujutusaladel lepad, pajud, saar, humal, sõnajalad

Rabastuv mets

toitainetevaene, happeline, liigniiske mänd, kask, põõsarinne puudub, sinikas, sookail, mustikas, turbasamblad, karusammal

Pangamets

Põhja-Eesti panga ja mere vahelisel alal, kalletel, läbivooluline veerežiim, viljakas lepad ja paljud teised puuliigid, alustaimestus metsa, kalju- ja rannakoosluste taimi

 

Laialehised puud - näiteks tamm, saar, pärn, jalakas, vaher.

Põdrasamblik nagu samblikud üldse, ei ole taimed, vaid kuuluvad seeneriiki.



Soometsad jaotatakse soo arenguastme järgi:

METSATÜÜP KASVUKOHA ISELOOMUSTUS ISELOOMULIK TAIMESTIK

Madalsoomets

soo arengu algfaasina kujunenud, halva toitumusega sookask, paju, madal kask, tarnad, ubaleht, soopihl, samblad

Siirdesoomets

üleminekulise iseloomuga madalsoo ja raba vahel lisaks eelmisele mänd, jänesvill, sookail, turbasamblad, murakas, sinikas

Rabamets

soode arengu lõppaste, toitevaene mänd; turbasamblad, sookail, sinikas, kanarbik, jõhvikas, küüvits

Soovikumets

soostunud maade kuivendamisel tekkinud, mullaniiskus kõrge, õhustatus halb Sookask, ka mänd ja kuusk, alustaimestus lodu-, laane- ja salumetsa liike, tarnad, osjad, kastikud, sinihelmikas

Kõdusoomets

madal- ja siirdesoode kuivendamisel tekkinud, vaid pindmine kiht mineraalne Männid ja kased, kuusk, kattekold, uibulehed, mustikas, jänesekapsas

 


Niidukooslused

Niidud on mitmeaastaste rohttaimede kooslused, miskuuluvad laiema mõiste — rohumaa — alla, hõlmates veel kultuurrohumaid. Puisniidud on niitude üleminekuetapp metsadeks, mille puhul peab puude liituvus ületama 0,4 (40%).

Liituvus - puuvõrade suhteline katvus antud alal, liituvus 0,4 tähendab, et 40% maapinnast on kaetud puuvõrade projektsioonidega, 60% on nende poolt katmata.


Järgnevalt Eesti niidutüüpide (neid jagatakse omakorda allrühmadeks) lühiiseloomustus.

Aruniidud levivad kuivadel ja parasniisketel mineraalmuldadel:

NIIDUTÜÜP KASVUKOHA ISELOOMUSTUS ISELOOMULIK TAIMESTIK

Looniidud

kujunenud loopealsetel, lubjarikkal pinnasel, õhuke mullakiht, kõikuv veerez iim, enamasti Lääne- ja Saaremaal Liigirikas taimestik; kadakad, ka sarapuu, angerpist, mägiristik, lamba-aruhein, vesihaljas tarn, lubikas

Sürjaniidud

tekkinud sürjametsadest, tavaliselt küngastel, kuiv pinnas Lubikas, mägiristik, angerpist, madal mustjuur

Pärisaruniidud

tasastel aladel, keskmise paksusega parasniiskel mullal Sõltuvalt niiskusastmest lubikas, harilik härghein, tedremaran, hirsstarn, maarjahein, luht-kastevars, kibe tulikas

Paluniidud

happelistel liivmuldadel sõltuvalt niiskusest lamba-aruhein, harilik kastehein, kortslehed, sügisene seanupp, raudrohi, ojamõõl, angervaks, load

Soostunud niidud levivad liigniisketel muldadel, nende mullas on tekkinud kuni 30 cm paksune turbakiht (üle 30 sentimeetrise turbakihiga alad on kokkuleppeliselt sood).

NIIDUTÜÜP KASVUKOHA ISELOOMUSTUS ISELOOMULIK TAIMESTIK

Liigirikkad soostunud niidud

lubjarikastel soostunud muldadel Lääne- ja Loode-Eestis esineb puid (sookask, sanglepp, saar, pajud), lodjapuu, käpalised, pääsusilm, lubikas, kullerkupp, angervaks, sinihelmikas, raudtarn

Liigivaesed soostunud niidud

leetunud soomuldadel Ida- ja Lõuna-Eestis tarnad, luht-kastevars, sookannike, sookastik, tedremaran, soopihl

Allikalised soostunud niidud

allikalistel aladel, sarnaneb soostunud niitude ja madalsoo-tingimustega villpead, tarnad

Veekogude kallastel:

Lamminiidud

jõgede üleujutatavatel aladel, luhad, laialdasemalt Kesk- ja Lõuna-Eesti jõgedel, halb vee- ja õhurez iim, viljakas sõltuvalt asukohast väga varieeruv, eristatakse suurtarna-, suurkõrreliste-, liigivaeseid ja liigirikkaid kuivi lamme

Rannaniidud

mitmesugune kasvu-alus: liiv, klibu, adruvallid; iseloomulik soolsus

Soolalembesed taimed ehk halofüüdid on näiteks soolarohi, rand-teeleht, rand-soodahein
Pärisrannarohumaad:
tuderluga, rannikas, rand-õisluht, valge kastehein, alsid, rand-aster, nadaheinad, orashein, roog-aruhein

Soostunud rannarohumaad:
tarnad, soonerohud, alsid, sinihelmikas

Rannaroostikud:
kare kaisel, pilliroog, randaster, kõrkjad

 


Sootaimestik

Sood on alad, kus veerežiimi häirete, liigniiskuse tõttu on orgaanilise aine lagunemine aeglane, mille tõttu see kuhjub ja ladestub pikkamööda. Soode taimestikust on juttu olnud vastavate metsatüüpide juures, siinkohal veidi lisa:

SOO TÜÜP ISELOOMUSTUS TÜÜBIRÜHMAD JA TAIMESTIK

Madalsoo

rohketoitelised; vesi nii põhjaveest kui sademetest, reljeef tasane või nõgus Õõtsiksoo (tarnad, soopihl, ubaleht)

Luhasoo (tarnad, hundinui, pilliroog)

Allikasoo (tarnad, sepsikad, käpalised)

Nõosoo (tarnad, villpead, soo-ohakas)

Siirdesoo

kesktoitelisus; vesi sademetest, vähem põhjaveest, tasane reljeef tarnad, jõhvikas, sookask ja mänd, osaliselt turbasammal

Raba

toitainetevaesed, vesi ainult sademetest; kumer reljeef mänd, turbasammal, huulhein, küüvits, jõhvikas, tupp-villpea, kukemari

 


Kaljutaimestik

Kaljutaimkonda võib Eestis leida pankadel, paeplaatidel, rändrahnudel - Põhja- ja Lääne-Eestis, paljanditel Lõuna-Eestis. Selliste kooslusetüüpide pindala on väike, kuid neilt on leida mitmeid haruldasi taimi. Kaljutaimkonda kuuluvad mitmed sõnajalad (raunjalad, kivi-imar, habras põisjalg), kukehari, kellukad, kivirikud, iseloomulikud samblaliigid.

 


Luitetaimestik

Esimesed liivade kinnistajad rannikul on merihumur, merisinep, vareskaer, luidekaer jt. Kinnistunud luidetel kasvab juba samblaid, rohkem kõrrelisi, ka pajud. Mandriliivikutel on esimesed liivakinnistajad aruheinad, ussikeel, liiv-koeratubakas, edasi kanarbik, nõmm-liivatee, kukehari, kassikäpp, hobumadar.

 


Ruderaaltaimestik

Ruderaaltaimestik kasvab tugeva inimmõjuga paikades - teeääred, prahipaigad, aiad, õued, põllusöödid, kaevandusalad. Ruderaalide elustrateegia kohta lugege selle peatüki "Elustrateegiate" alajaotusest. Siia rühma kuuluvad nõndanimetatud* umbrohud: tõlkjas, rukkilill, tõlkjas, kogelejarohi, roomav madar, orashein.

Nõndanimetatud - seda sõna on siin kasutatud märkimaks mõiste "umbrohi" suhtelisust; nimelt võib ju umbrohuks lugeda mistahes taimeliiki, kes kasvab valel ajal vales kohas.

 


Veetaimestik

Veetaimestiku liigitamisel ei saa lähtuda maismaataimkonna puhul kasutatavatest kriteeriumidest, kuna vastavat keskkonda iseloomustab suurem stabiilsus ja suhteline ühtlus. Seetõttu on veekeskkonnas palju laialdase, kosmopoliitse* levikuga liike. Eristatakse järvede-, vooluveekogude- ja meretaimestikku (sh riimvee*-taimestik), esimesed neist jagatakse vastavalt järvede toitelisusastmele ehk troofsusele.

Kosmopoliitsed liigid - enam-vähem kõigis maailmajagudes levinud liigid.

Riimvesi - mage- ja merevee segunemisel tekkinud vähese soolsusega vesi, 0,5...18 (35)‰. Promillides mõõdetud soolsus näitab 1 liitris vees lahustunud soolade hulka grammides.

 

Veetaimestiku jaotus tüübirühmadeks:

Oligotroofsed järved

vähetoitelised; enamasti läbipaistev vesi ja liivane põhi (Kurtnas) Lahnarohi, väike vesikupp, pikk penikeel

Düstroofsed järved

huumustoitelised; punakas või pruun vesi, happeline, rabade läheduses  Taimestikuvaesed; vesikatk, kaelus-penikeel, väike vesikupp 

Eutroofsed järved

rohketoitelised; palju mineraal- ja orgaanilisi aineid  Liigirikkad; kaldal ubaleht, pilliroog, luigelill; vees vesiroosid, penikeeled, räni-kardhein, vesikatk, särjesilmad 

Düseutroofsed järved

segatoitelised; orgaaniliste ainete poolest rikkad, enamasti soojärved, mudase põhjaga  Konnakilbukas, vesilääts, vesihernes, vesiroosid, kollane vesikupp, vesikarikas 

Vooluveekogud

taimestikku mõjutavad voolu kiirus ja jõesängi profiil ning setted  Väheliikuva vee taimestik sarnane eutroofsetele järvedele; vees penikeeled, kardheinad, vetikad 

Meri

Taimestik oleneb soolsusest, sügavusest  Paljud vetikarühmad, tuntuim liik põisadru; merihein, särjesilmad 


Urmas Tokko konspekt

Autor ja toimetajad on tänulikud mistahes märkuste, paranduste ja täpsustuste eest. Konspekt on osaliselt vananenud. Ootame ka uusi kasulikke veebiviiteid.

Koostanud © Urmas Tokko
Tartu Tamme Gümnaasiumi bioloog
Elektronpost: tokko@tamme.tartu.ee

Post: Tamme Gümnaasium
Tamme pst 24a
50404 Tartu
Telefon: 7428880, fax: 7428744


Õppematerjali kopeerimine ja paljundamine autori loata on keelatud

Õppematerjali lugejal palutakse arvestada tõigaga, et see kajastab mõnevõrra varasemaid vaateid. Vetikaid on käsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hõimkondadeks ei lange päris kokku "Üldbioloogia II osas" tooduga.

Õppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999

Seni     korda konspekti uuritud alates 13.05.09


Urmas Tokko konspekt

Peatükid

Urmas Tokko konspekt

Peatükid

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
logo
 
 
lehepea
 
Esilehele
logo
logo
ebu@ebu.ee | Vanemuise 46, 51014 Tartu | reg.nr 80200761 | IBAN EE112200221025109079
Menüü