logo
 
Urmas Tokko konspekt

Üldiseid arusaamu bioloogiast

Bioloogilise organiseerituse tasemed, mis ühtlasi on bioloogiliste objektide uurimise alatasanditeks:

•   molekul — suurusjärk 1 nm (10-9m)
•   rakk — suurusjärk 0,1 µm (10-7m)
•   kude
•   organ
•   elund
•   elundkond
•   isend — suurusjärk 1 m
•   populatsioon — ühte liiki isendite kogum teatud alal, kus on võimalik nende vaba ristumine
•   kooslus ehk ökosüsteem = elukooslus + eluta keskkond
•   bioom — ühe taimkattevööndi elustik (näiteks kõrb, taiga, tundra)
•   biosfäär — suurusjärk 10 000 km (10 7m)

 

Taksonid eluslooduse klassifitseerimisel:

– riikregnum (näiteks: taimeriik)
– hõimkonddivisio (katteseemnetaimed)
– klassclassis (kaheidulehelised)
– seltsordo (kaunviljalaadsed)
– sugukondfamilia (liblikõielised; sugukonna eestikeelne lõpp on «-lised»)
– perekondgenus (hiirehernes)
– liikspecies (karvane hiirehernes)

 

Taimeriigi üldiseloomustus

– autotroofid
– liikumatus (aktiivne liikumine erandiks - näiteks häbelik mimoos)
– tselluloosist rakukest jt erinevused raku siseehituses
– närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine
– piiramatu kasv, regeneratsioonivõime

Taimeriigi hõimkonnad: (Vetikad); Samblad; Sõnajalgtaimed; Paljasseemnetaimed; Katteseemnetaimed

Mõisteid

Abiootilised keskkonnategurid - eluta keskkonna mõjurid.

Antibiootikumid - mingist organismist väliskeskkonda erituvad ained, mis pärsivad mikroobide elu või hävitavad neid.

ATP - adenosiintrifosfaat, universaalne makroergiline ehk energiarikas ühend elusorganismides, millena talletatakse toiduga saadav energia ning mis on energia ülekandjaks paljudes keemilistes protsessides organismis.

Autotroofid - organismid, kes on võimelised päikeseenergiat kasutades moodustama anorgaanilistest ainetest orgaanilisi.

Bioindikaator - organism (ka populatsioon või kooslus), kellega toimuvate muutuste järgi hinnatakse keskkonna seisundit, reostatuse astet.

Biootilised keskkonnategurid - eluslooduse poolt avaldatud mõjud.

Diploidne - kahekordne kromosoomistik - igal kromosoomil rakus on temaga sarnane (seal on samad geenid samas järjestuses) paariline.

Ensüümid (fermendid) - valgud, mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone organismis.

Eukarüoodid ehk päristuumsed - rakulised organismid, kellel on rakutuum olemas (kromosoomid on tuumamembraaniga ümbritsetud).

Evolutsioon - elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu.

Fotosüntees - päikesekiirguse toimel taimedes kulgev protsess, milles anorgaanilistest ühenditest (vesi ja süsihappegaas) moodustub orgaaniline aine (glükoos) ja eraldub hapnik.

Fülogenees - organismirühma (ajalooline) evolutsiooniline kujunemine.

Glükoos - lihtsuhkur ehk monosahhariid C6H12O6, mis on elusorganismide ainevahetuse võtmeühendiks, ka keerulisemate ainete keemiline lagunemine ja teke kulgeb "üle glükoosi". Glükoosijääkidest koosnevad mitmed liitsuhkrud: tärklis, tselluloos jt.

Haploidne - ühekordne (haploidne) - igat kromosoomi rakus on vaid üks komplekt, neil puuduvad paarilised, nendega sarnased kromosoomid selles rakus.

Heterotroofid - organismid, kes suudavad küll orgaanilist ainet muundada, kuid ei ole võimelised seda moodustama lihtsatest anorgaanilistest ühenditest.

Hormonaalsed organid - bioloogiliselt aktiivseid, organismi talitlust juba väikestes kogustes tugevasti mõjutavaid aineid tootvad elundid, inimesel näiteks sisenõrenäärmed (neerupealsed, ajuripats jt).

Indikaator - aine, vahend või organism, mille järgi tuvastatakse keskkonna mingit raskestihinnatavat seisundit või omadust, näiteks happelisust.

Kaheidulehelised - taimed, kelle seemnes on kaks idulehte (näiteks uba).

Kaheliviljastamine on nähtus, kus üks tolmuteras olnud sperm ühineb munarakuga, pannes aluse idu- ja tulevase organismi tekkele ning teine sperm ühineb lootekoti keskrakuga (teis-tuumaga), pannes aluse toitekoe tekkele.

Kambium - vahelmine algkude (meristeem).

Kohastumine - liigiomaste antud keskkonnas kasulike iseärasuste kujunemine organismirühma arengu ajaloos.

Kombinatiivne muutlikkus - päriliku muutlikkuse vorm, mille tagavad mitmesugused protsessid sugurakkude valmimisel (näiteks geenide ümberpaiknemine, kombineerumine) ja viljastumisel.

Laskuv vool - lehtedes valminud ja vees lahustunud orgaaniliste ainete voog allapoole, et varustada taime alumisi osi toitainetega.

Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid - keemiliste ainete rühm, millesse kuuluvad orgaanilised ühendid koosnevad lihtsuhkrute (ehk monosahhariidi) jääkidest.

Lipiidid - rasvained, kuhu kuuluvad rasvad nii tavatähenduses kui ka vahad, steroidid ja fosfolipiidid.

Meioos - rakkude jagunemise viis, mille käigus tekkinud tütarrakkudesse jääb poole vähem kromosoome.

Morfoloogia - bioloogiateaduse alaharu, mis uurib organismide ja tema üksikosade välisehitust ja kuju.

Ontogenees - ühe isendi areng viljastamisest surmani.

Osmoos - nähtus, kus lahusti (tavaliselt vesi) molekulid liiguvad läbi pool-läbilaskva membraani (vahesein, mis laseb läbi väiksemõõtmelisi lahustimolekule, kuid ei lase läbi lahustunud aine molekule) suurema kotsentratsiooniga lahuse suunas.

Pigment - värvaine, klorofüll on rohelist värvi pigment.

Ploidsusaste näitab kromosoomide arvu rakus, st mitu sarnast kromosoomi igal antud kromosoomil rakus on.

Populatsioon - ühte liiki isendite kogum teatud alal, kus on võimalik nende vaba ristumine.

Prokarüoodid ehk eeltuumsed - algelised organismid, kellel rakkudes pole rakutuuma, mitokondreid ega plastiide (bakterid ja sinikud).

Põlvkondade vaheldumine - suguta põlvkonna (diplofaasi) ja sugulise põlvkonna (haplofaasi) vaheldumine eluringi jooksul.

Pärilik muutlikkus - eluslooduse muutlikkuse (isenditevahelise erinevuste) vorm, mille tagavad mutatsioonid. Need on muutused pärilikus materjalis, geenides ja kromosoomides.

Rakk - eluslooduse ehituslik ja talitluslik üksus, väikseim iseseisvalt eluvõimeline (ainevahetus- ja paljunemisvõimeline) eluslooduse osa.

Regeneratsioonivõime - võime taastekitada vigastatud või minetatud elundit või kude.

Riimvesi - vähese soolasisaldusega vesi, 0,5...18 (3...30) promilli (g/l).

Spoor - bakterite puhul tähendab püsirakku, kestaga ümbritsetud rakku, mis on moodustatud ebasoodsate tingimuste üleelamiseks.

Sügoot - viljastatud munarakk.

Sümbioos - organismidevaheline kooselu, mis on mõlemale poolele kasulik.

Sünteesiprotsessid - ülesehituslikud reaktsioonid, lihtsamatest keemilistest ühenditest keerulisemate moodustumine.

Tallus ehk rakis - juure-, varre- ja lehtedeta taimse organismi olelusvorm, taimekeha.

Transpiratsioon - vee aurustumise protsess.

Turgor - raku siserõhk.

Tõusev vool - juurtega vastuvõetud vee ja mineraalainete liikumine taimes ülespoole, lehtedesse, õitesse, valminud viljadesse.

Vegetatsiooniperiood - ajaperiood, mil taim kasvab ja areneb; kasvuperiood.

Õhulõhe - mitmest epidermiserakust koosnev moodustis taime gaasivahetuseks (sh veeaur).

Üheidulehelised - taimed, kelle seenes on üks iduleht ja suurema osa seemnest moodustab toitekude.


Urmas Tokko konspekt

Autor ja toimetajad on tänulikud mistahes märkuste, paranduste ja täpsustuste eest. Konspekt on osaliselt vananenud. Ootame ka uusi kasulikke veebiviiteid.

Koostanud © Urmas Tokko
Tartu Tamme Gümnaasiumi bioloog
Elektronpost: tokko@tamme.tartu.ee

Post: Tamme Gümnaasium
Tamme pst 24a
50404 Tartu
Telefon: 7428880, fax: 7428744


Õppematerjali kopeerimine ja paljundamine autori loata on keelatud

Õppematerjali lugejal palutakse arvestada tõigaga, et see kajastab mõnevõrra varasemaid vaateid. Vetikaid on käsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hõimkondadeks ei lange päris kokku "Üldbioloogia II osas" tooduga.

Õppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999

Seni     korda konspekti uuritud alates 13.05.09


Urmas Tokko konspekt

Peatükid

Urmas Tokko konspekt

Peatükid

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
logo
 
 
lehepea
 
Esilehele
logo
logo
ebu@ebu.ee | Vanemuise 46, 51014 Tartu | reg.nr 80200761 | IBAN EE112200221025109079
Menüü