logo
 
Urmas Tokko konspekt

Samblikud - Lichenes

Lihhenoloogia on teadus samblikest.

Samblikud kuuluvad seeneriiki.

Samblikud on toiduks põhjapõtradele;
Samblikud on mulletekke pioneerid*, nad saavad elada seal, kus kumbki tema komponent (seen ja vetikas) eraldi elada ei suudaks. Eluks vajaliku niiskuse ja tolmu koguvad nad õhust;

Inimene kasutab samblikke:

— looduskaitses bioindikaatoritena*;
— parfümeeriatööstuses toorainete saamisel;
— keemiatööstuses värvainete ja indikaatorite* (lakmus) tootmisel;
— meditsiinis;

Samblik on seene ja fotosünteesiva* sümbiondi* vaheline ühendus, mille tulemusel tekib püsiv ja spetsiifilise struktuuriga tallus*.

Veidi lihtsam definitsioon näeks välja nii:

Samblik on sümbiootiline liitorganism, mis koosneb seenest (mükobiont) ja vetikast (fükobiont).

Tinglikult võiks ka öelda, et samblik on seene nälja tulemus - vetik-komponent aitab ju seenel toituda!

Seeneniidid saavad vetikatest orgaanilisi ühendeid, vetikad aga kasutavad seeneniitide elutegevuse tulemusena tekkinud mineraalaineid, nende hangitud vett ja süsihappegaasi.

  • Bioindikaator on organism (ka populatsioon või kooslus), kellega toimuvate muutuste järgi hinnatakse keskkonna seisundit, reostatuse astet.
  • Fotosüntees on päikesekiirguse toimel taimedes kulgev protsess, milles anorgaanilistest ühenditest (vesi ja süsihappegaas) moodustub orgaaniline aine (glükoos) ja eraldub hapnik.
  • Indikaator on aine, vahend või organism, mille järgi tuvastatakse keskkonna mingit raskestihinnatavat seisundit või omadust, näiteks happelisust.
  • Pioneer - "esimene"; silmas peetakse esimesena antud alale asumist, esmase huumuskihi tekitamist, koosluse rajamist.
  • Sümbioos on organismidevaheline kooselu, mis on mõlemale poolele kasulik.
  • Tallus ehk rakis on juure-, varre- ja lehtedeta taimse organismi olelusvorm, taimekeha.

Samblikke iseloomustavad tunnused

  • Aeglane kasv - see tuleneb sambliku ehituse eripärast. Orgaanilist ainet tootev sambliku osa, vetikarakud, paiknevad nö seespool, kuhu päikesekiired nii hästi ei jõua. Päikeseenergia intensiivsusest aga sõltub vetikate fotosünteesi, orgaanilise aine moodustamise kiirus. Keskmiseks kasvukiiruseks loetakse 0,1...0,7 mm/aastas, põdrasamblikul (ja teistel põõsassamblikel) aga ca 2...7 mm/aastas. Seega võivad ka väikesed samblikud olla väga vanad.

  • Samblike aeglase kasvuga on seotud lihhenomeetria - substraadi* ligikaudse vanuse määramine samblike suuruse põhjal. Eeldatakse, et samblik asustas vaadeldava pinna kohe (näiteks maja valmimisel, puu täiskasvanuks saamisel jne), sambliku suuruse ja vastava liigi keskmise kasvukiiruse järgi aga saab arvutada tema vanuse, mis ühtlasi on substraadi ligikaudseks vanuseks.
  • Substraat - alus, mistahes pind või toitekeskkond, millel organismid kasvavad.
  • Eriline kasvuvorm, mida mujal organismirühmades ei esine.
  • Sekundaarne ehk teisene ainevahetus, samblikuained.
  • Paljunemise iseärasused (vt allpool).
  • Vähenõudlikkus pinnase suhtes.

Samblike klassifitseerimine

Maailmas tuntakse ca 20 000, Eestis ca 700 samblikuliiki.

Samblike klassifitseerimisel lähtutakse seen-komponendist, see tähendab, et seeneliigist sõltub samblikuliik. On leitud, et ühes ja samas samblikus on alati sama(-d) seeneliik(-liigid), ent vetikaliigid võivad seal varieeruda.

Samblike morfoloogilised* rühmad:

 Kooriksamblikud - tallus on väike, kirmena tugevalt substraadil kinni. Puudel, kividel, maapinnal. Ligikaudu 80% samblikuliikidest.
 Lehtsamblikud - lehtja, mitmeti kõverdunud tallusega, substraadile enam-vähem ligihoidvalt kasvavad samblikud. Näiteks kopsusamblik ja seinakorp.
 Põõsassamblikud - maapinnal väikeste "põõsakestena" kasvavad või puutüvel rippuvad samblikud. Näiteks põdrasamblik, islandi käokõrv, puuhabe.

Morfoloogia - bioloogiateaduse alaharu, mis uurib organismide ja tema üksikosade välisehitust ja kuju.

Sambliku siseehitus

Ristlõikes eristatakse 4 kihti:
— ülemine koorikkiht (seeneniidid);
— vetikatekiht (enamasti üherakulised vetikad);
— südamikukiht (seeneniidid ja vetikarakud);
— alumine koorikkiht (seeneniidid)


Samblikuained

Samblikuaineid tuntakse üle 350, need on värvuselt varieeruvad. Neid sünteesib sambliku seenkomponent ainult kooselus vetikatega, järelikult toimuvad vastavad sünteesiprotsessid enamasti sambliku südamikukihis. Siit ka mõiste sekundaarne ehk teisene ainevahetus: primaarselt ehk esmaselt, st päris ise ja üksinda ei sünteesi neid aineid kumbki osapool samblikus.

Samblikuained on nende süstemaatiliseks tunnuseks, nende määramise abil eristatakse samblike liike.

Samblikuainete bioloogiline roll:

  • kaitse liigse valguse eest (värvilised pigmendid);
  • kaitse teiste organismide eest, relv konkurentsis näiteks seente, bakterite ja sammalde vastu;
  • keskkonna soodsamaks kujundamine (näiteks lagundavad kivimeid selleks, et soodsamalt kinnituda - tuntud on lubjakivimonumentide "söömine");
  • osalevad sambliku ainevahetuses, on varu- või jääkaineteks, soodustavad teiste ainete liikumist

 

 
 

Samblike paljunemine

Vegetatiivne (suguta):
— Talluse tükkide abil.
— Soreedidega - sambliku vegetatiivse paljunemise organid; Soreedid on mikroskoopilised moodustised, mis koosnevad vetikarakkudest ja seeneniitidest nende ümber. Soreedid paiknevad vabalt talluse pinnal. Neid leidub näiteks vagu-lapiksamblikul (Parmelia sulcata) ning harilikul hallsamblikul (Hypogymnia physodes).
— Isiididega - sambliku vegetatiivse paljunemise organid, talluse pinna väljakasvud, koosnevad samuti nii seen kui vetik-komponendist.

Eoseline. Tallusel tekivad seene viljakehad (näiteks karikakujulised apoteetsiumid), mis sisaldavad seene-eoseid. Idanev seeneniit peab kindlasti leidma vastavad vetikarakud, et moodustuks samblik.

Suguline paljunemine esineb siin ainult seen-komponendil.


Harjutusi

  1. Kui vana võiks olla puu, millelt leiad 30 cm pikkuse puuhabeme? Millise uurimisharu meetodit kasutasid?
  2. Pakkuge bioloogilisi põhjendusi samblike kujunemisele ja püsimajäämisele evolutsioonis! Ja vastupidi: miks samblike teke pole viinud nn üksielavate seene- ja vetikaliikide väljasuremisele?
  3. Väljendage seos järgmiste mõistete vahel:
    — soreed;
    — fotosüntees;
    — samblikuained;
    — sümbioos;
  4. Lihhenoindikaatoreid kasutatakse keskkonnaseisundi hindamisel. Mida täpselt tuleb sealjuures tähele panna?
  5. Üldistage, täites lünk sõna või sõnaühendiga:
    — Samblike morfoloogilisi rühmi eristatakse ... järgi.
    — Soreedid ja isiidid erinevad ... poolest.
    — Samblikuainete keemiline määramine on lihhenoloogile oluline ... pärast.
  6. Mõelge välja eksperiment, millega selgitaksite sambliku aeglase kasvu põhjusi. Kirjeldage katsevahendeid, katsete käiku ning oodatavaid tulemusi.
  7. Kas teate...
    ... samblike üldtunnuseid?
    ... samblike morfoloogilisi rühmi?
    ... samblikuainete bioloogilist rolli?
    ... samblike paljunemisviise?
  8. Kas oskate...
    ... iseseisvalt hakata määrama samblikuliike?
    ...leida samblike paljunemisorganeid ning uurida samblike siseehitust praktiliselt?
  9. Kas mõistate...
    ...samblike rolli looduses?
    ...samblike klassifikatsiooni aluseid?


Urmas Tokko konspekt

Autor ja toimetajad on tänulikud mistahes märkuste, paranduste ja täpsustuste eest. Konspekt on osaliselt vananenud. Ootame ka uusi kasulikke veebiviiteid.

Koostanud © Urmas Tokko
Tartu Tamme Gümnaasiumi bioloog
Elektronpost: tokko@tamme.tartu.ee

Post: Tamme Gümnaasium
Tamme pst 24a
50404 Tartu
Telefon: 7428880, fax: 7428744


Õppematerjali kopeerimine ja paljundamine autori loata on keelatud

Õppematerjali lugejal palutakse arvestada tõigaga, et see kajastab mõnevõrra varasemaid vaateid. Vetikaid on käsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hõimkondadeks ei lange päris kokku "Üldbioloogia II osas" tooduga.

Õppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999

Seni     korda konspekti uuritud alates 13.05.09


Urmas Tokko konspekt

Peatükid

Urmas Tokko konspekt

Peatükid

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
logo
 
 
lehepea
 
Esilehele
logo
logo
ebu@ebu.ee | Vanemuise 46, 51014 Tartu | reg.nr 80200761 | IBAN EE112200221025109079
Menüü