logo
 
Urmas Tokko konspekt


Vars


VARS — caulis

Vars on kiirja sümmeetriaga harunemisvõimeline enamasti maapealne taimeorgan, mis seob taime tervikuks, kandes lehti, õisi ja vilju ning sidudes neid juurega.

Puittaimede varred (ja juured) võivad elada 4-6 tuhat aastat (mammutipuu), mõnedel rohttaimedel on varre iga piiratud 30 päevaga. Pikimate puittaimede varred ületavad 100 meetrit (mammutipuudel, eukalüptidel), väänduvatel rohttaimedel kuni 300 m (rotangpalm Indias). Eesti kõrgeimad puud on tammed ja kuused (ligi 50 m), pikimad rohttaimeliigid aga humal (15 m), pilliroog (ca 6 m) ja karuputk (ca 3 m). Maailma jämedaim vars on hiidsekvoial ehk mammutipuul - läbimõõt ca 15 m, Eestis Tamme-Lauri tammel Urvastes on läbimõõt ca 2,5 m, ümbermõõt 8 m.

Varte kasutamine:

— Varsi kasutatakse toiduks (kartul, suhkruroost suhkur) ja loomasöödaks;
— puitunud varsi aga mitmesugusel moel ehituses ja tekstiilitööstuses (lina);
— keemiatööstuses toorainena (vaik, tõrv, värvained);
— farmaatsias ravimite toorainena (näiteks piimmahlad)

 

Varre ülesanded

Vars võimaldab vees lahustunud ainete liikumist taimes, lehtede sobivamat asetust päikese suhtes, varuainete kogumist. Noortes rohelistes vartes toimub fotosüntees.

Varre ehitus

Ühe- ja kaheidulehelistel taimedel on varte ehituses erinevusi. Üheidulehelistel taimedel on juhtkimbud varre põhikoes korrapäratult laiali, kaheidulehelistel asetsevad nad korrapärase ringina ning põhikude on tuntav säsi ja säsikiirtena.

Sarnaselt juurega eristatakse ka varrel esmast (primaarset) ja teisest (sekundaarset) ehitust.


Kaheidulehelise taime varre esmane ehitus

Vart katab ühekihiline epidermis, sellele järgneb põhikoest esikoor. Sellest sissepoole jäävad ühel ringil paiknevad juhtkimbud ning nende vahel ja varre südamikus taas põhikoest säsi. Säsirakud võivad surra ja täituda õhuga (leeder) või hoopis hävida, jättes varre õõnsaks. Juhtkimbus eristatakse keskmepoolset puiduosa ja koorepoolset niineosa, nende vahel aga kambiumi (vt Taimekoed).


Kaheidulehelise taime varre teisene ehitus

Kambiumi tegevuse tulemusena toimub varre jämenemine ehk teiskasv. Kambiumirakkude paljunemise ja eristumise tagajärjel tekib järjest juurde puit ja niin, esimene neist sissepoole, teine väljapoole. Juhtkimpude kambiumiga kohakutiolevad säsikiire rakud omandavad taas paljunemisvõime ning kambium kujuneb ühtlaseks rõngaks varres. Vart väljast katnud epidermis sureb, moodustuvad kork ja korp. Nii on kaheidulehelise taime varre sekundaarses ehituses näha korgikihti või epidermist, niineosa, kambiumirõngas, puiduosa ja säsi. Osa kambiumi rakke muutuvad mõne aja pärast põhikoe rakke tootvateks, nii moodustuvad taas säsikiired, mis kindlustavad ainete liikumise puidu- ja kooreosa vahel.

Aastarõngad tulenevad aastaajalistest erinevustest kambiumirakkude kasvu intensiivsuses. Kevadpuidus on rohkem trahheesid, rakud on suuremad, neid on tekkinud rohkem. Sügispuidu rakud on aga väikesed ja paiknevad tihedamalt, mistõttu puit paistab tumedamana. Aastarõngaste laius näitab puu elutingimusi.


Üheidulehelise taime vars

Üheidulehelistel paiknevad juhtkimbud niisiis hajali ning nendes puudub kambium (juhtkimp on kinnine).

Teiskasvu tavaliselt ei esine. Näiteks palmide vars püsib kaua aega lühike, muutudes paksuks, laiaks ja mugulataoliseks - kogu hilisema elu jooksul jääb vars siis kasvu alguses saavutatud läbimõõdu juurde. Siiski on siin erandeid: näiteks draakonipuude teiskasvu tagab hiljem tekkiv algkude, mis on kujunenud põhikoe rakkude muundumisel.


Okaspuude vars

  • ehituse iseärasusteks on trahheede* ja puidukiudude puudumine puidus, nende asemel koosneb okaspuu puit trahheiididest* koos koobaspooridega*;
  • okaspuu niineosa sõeltorud on saaterakkudeta;
  • nende esikoores ja puidus esinevad vaigukäigud.

Koobaspoor - sulgkilega varustatud kanal kahe raku vahel.

Trahhee ehk soone moodustavad pikad üksteisega liitunud rakud, mille vaheseinad on lahustunud.

Trahheiid - pikk (ca 1 mm) puitunud seintega surnud rakk.

Varre ehituse järgi jagatakse taimi
— puittaimedeks (puud, põõsad, puhmad) ja
— rohttaimedeks (enamasti kaotavad ebasoodsal aastaajal maapealsed osad).

Vastavalt elukestusele jagatakse taimi
— üheaastasteks (elu kestab vaid ühe vegetatsiooniperioodi*; hanemalts),
— kaheaastasteks (elu kestab kaks vegetatsiooniperioodi, kusjuures teisel aastal toimub õitsemine ja viljumine; porgand) ning
— mitmeaastasteks (võilill).

Varred võivad olla:
— püstised (enamus puid)
— roomavad (jõhvikas)
— väänduvad (humal).


Vars võib olla ka taandarenenud (varretu ohakas)

Vegetatsiooniperiood - ajaperiood, mil taim kasvab ja areneb; kasvuperiood


Harjutusi

  1. Üldistage, täites lünk vaid paari sõnaga
    • Kaenlapungad ja õiepungad erinevad ... poolest;
    • Risoom ja mugul erinevad ... poolest;
    • Üheidulehelise ja kaheidulehelise taime vars erinevad ... poolest;


  2. Võrrelge, leidke vähemalt kaks erinevust:
    • juur ja risoom;
    • üheidulehelise taime vars ja kaheidulehelise taime vars;


  3. Kuidas võiks olla seotud säsi ja epidermise talitlus puittaime varres?


  4. Millise bioloogilise järelduse saate teha faktist, et...
    ... üheidulehelise taime varres kambium puudub;
    ... inimene kasutab keemiatööstuses taimede vaiku, tõrva, piimmahla jms.


  5. Kuidas ehitaksite taime varre, kui oleks võimalik nn konstruktorist kasutada erinevaid taimekudesid? Kui palju mingisuguseid koostisosi kuluks (%)?


  6. Kas Te nõustute väitega, et taimede juurte kasutamine on inimeste jaoks olulisem kui varte kasutamine? Põhjendage oma arvamust!


  7. Kas teate...
    ... varre ülesandeid?
    ... võsu maaaluseid muudendeid?
    ... varre definitsiooni?
    ... järgmiste mõistete tähendust: juhtkimp; teiskasv; trahheiid; õiepung; ladvapung; pungasoomus; risoom; mugul; sibul?


  8. Kas oskate ...
    ...hinnata puu vanust aastarõngaste järgi?
    ... rühmitada taimi varre ehituse järgi?
    ... tuua näiteid roomavate-, püstiste-, väänduvate- ja üheaastaste taimeliikide kohta?


  9. Kas mõistate...
    ... miks tekivad puittaimedel aastarõngad?
    ... taimede vegetatiivse paljundamise ja varre siseehituse seoseid?

 


Koostanud © Urmas Tokko
Tartu Tamme Gümnaasiumi bioloog
Elektronpost: tokko@tamme.tartu.ee

Post: Tamme Gümnaasium
Tamme pst 24a
50404 Tartu
Telefon: 7428880, fax: 7428744


Õppematerjali kopeerimine ja paljundamine autori loata on keelatud

Õppematerjali lugejal palutakse arvestada tõigaga, et see kajastab mõnevõrra varasemaid vaateid. Vetikaid on käsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hõimkondadeks ei lange päris kokku "Üldbioloogia II osas" tooduga.

Õppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999


Urmas Tokko konspekt

Autor ja toimetajad on tƤnulikud mistahes mƤrkuste, paranduste ja tƤpsustuste eest. Konspekt on osaliselt vananenud. Ootame ka uusi kasulikke veebiviiteid.

Koostanud © Urmas Tokko
Tartu Tamme GĆ¼mnaasiumi bioloog
Elektronpost: tokko@tamme.tartu.ee

Post: Tamme GĆ¼mnaasium
Tamme pst 24a
50404 Tartu
Telefon: 7428880, fax: 7428744


ƕppematerjali kopeerimine ja paljundamine autori loata on keelatud

ƕppematerjali lugejal palutakse arvestada tƵigaga, et see kajastab mƵnevƵrra varasemaid vaateid. Vetikaid on kƤsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hƵimkondadeks ei lange pƤris kokku "Ɯldbioloogia II osas" tooduga.

ƕppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999

Seni     korda konspekti uuritud alates 13.05.09


Urmas Tokko konspekt

PeatĆ¼kid

Urmas Tokko konspekt

PeatĆ¼kid

Eesti BioloogiaƵpetajate Ɯhing
logo
 
 
lehepea
 
Esilehele
logo
logo
ebu@ebu.ee | Vanemuise 46, 51014 Tartu | reg.nr 80200761 | IBAN EE112200221025109079
MenĆ¼Ć¼