Taimekoed

Kude on sarnase päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühm. Alljärgnevalt on toodud taimekudede liigitus ja lühike iseloomustus.

• Diferentseerumis- ehk eristumisvõime on võime muutuda teiste koeliikide rakkudeks.
• Idulehed - algselt seemnes paiknevad moodustised, mis enamikul taimedel tulevad idu arenedes maapinnale, kus suurenevad ja muutuvad roheliseks; mõnedel taimedel aga on lihakad ja toitaineterikkad ning maa sisse jäädes on toidubaasiks arenevale idule.
• Juhtkimp - enamasti tugi- ja juhtkoest koosnev taime osa. Eristatakse avatud ja kinniseid juhtkimpe.Avatud juhtkimpudes esineb kambium (enamikul paljasseemnetaimedest ja kaheidulehelistest*katteseemnetaimedest), kinnised juhtkimbud on algkoeta ja säilitavad kogu elu oma esialgse ehituse (üheidulehelised* katteseemnetaimed).
• Laskuv vool on lehtedes valminud ja vees lahustunud orgaaniliste ainete voog allapoole, et varustada taime alumisi osi toitainetega.
• Tõusev vool on juurtega vastuvõetud vee ja mineraalainete liikumine taimes ülespoole, lehtedesse, õitesse, valminud viljadesse.
• Juure imav vööde - juure piirkond, millel asuvad vett imavad juurekarvad.
• Kaheidulehelised - taimed, kelle seemnes on kaks idulehte (näiteks uba).
• Karvad on epidermi moodustised; Eristatakse
  — haake-, (põldmadar, humal)
  — näärme-, (tubakas, pelargoon)
  — katte-, (nurmenukk, vägihein) ja
  — kõrvekarvu (kõrvenõges).
• Lõved - erilised avad korkkoes, mille ülesandeks on tagada vee- ja gaasivahetus pärast epidermise ja õhulõhede hävimist.
• Nektaarium - hulkraksed näärmed, mis toodavad õites leiduvat magusat mesimahla, nektarit.
• Papillid ehk näsad on epidermise madalad väljasopistised (aaskannike).
• Telgelundiks nimetatakse taime organit, millel on radiaalsümmeetriline ehitus (kiirjas sümmeetria) — vars (tüvi ) ja juur.
• Vakuool - rakuorganell, millel on varufunktsioon.
• Õhulõhe on mitmest epidermiserakust koosnev moodustis taime gaasivahetuseks (sh veeaur).
• Ãœheidulehelised - taimed, kelle seenes on üks iduleht ja suurema osa seemnest moodustab toitekude.

Õhulõhe ehitus ja talitlus

Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust nendevahelisest õhupilust ja kaasrakkudest.

Õhulõhe kaudu pääsevad sisemiste kudedeni süsihappegaas, hapnik, vesi ja muu vajalik. Mittevajalikud gaasid aga eritatakse nende kaudu.

Enamusel taimedest on sulgrakud tavalistest epidermirakkudest väiksemad, veidi kõverad ja oakujulised. Nende õhupilupoolne kest on vastasseinast palju paksem, samuti on paksenenud sulgrakkude ala- ja ülapoolsed rakukestad. Et sulgrakud on kloroplaste sisaldavad elusad rakud, toimubki nende turgori* muutmisel õhulõhe avanemine ja sulgumine. Turgori muutumine oleneb tärklise ja glükoosi* vahekorrast ja fotosünteesi intensiivsusest. Fotosünteesi (valguse käes) tulemusena tekib ka sulgrakkudes glükoos. Rakumahla kontsentratsioon tõuseb ja osmoosi* tõttu imevad rakud rohkem vett — rakk paisub. Paisumisel, rakuseinte ebaühtlase paksuse tõttu, venivad sulgrakud peamiselt sissepoole ning õhupilu moodustavad rakuseinad eemalduvad - õhulõhed avanevad. Nende sulgumisele eelneb glükoosi muutumine tärkliseks ja turgori langus (pimeduses).

Õhulõhede suurus ja kuju ja nende arv lehtedes on varieeruv.

• Osmoos on nähtus, kus lahusti (tavaliselt vesi) molekulid liiguvad läbi pool-läbilaskva membraani (vahesein, mis laseb läbi väiksemõõtmelisi lahusti-molekule, kuid ei lase läbi lahustunud aine molekule) suurema kontsentratsiooniga lahuse suunas.
• Turgor on raku siserõhk.
• Glükoos - lihtsuhkur ehk monosahhariid C₆H₁₂O₆, mis on elusorganismide ainevahetuse võtmeühendiks - keerulisemate ainete keemiline lagunemine ja tekegi kulgeb "üle glükoosi". Glükoosijääkidest koosnevad mitmed liitsuhkrud: tärklis, tselluloos jt.

Harjutusi

1. Väljendage vastastikune talitluslik seos järgmiste rakuorganellide vahel:
   — vakuool; kloroplast;
   — Golgi kompleks; kare tsütoplasmavõrgustik (rER)



2. Valige meelepärane rakuorganell ning jutustage teemal «Minu päev mingi rakuorganellina», pöörates tähelepanu "oma" tegemistele ja suhtlusele teistega.



3. Koostage bioloogilise sisuga seostatud jutuke, milles kõik alljärgnevad mõisted:
   — kambium;
   — trahheed;
   — ksüleem;
   — meristeem;
   — laskuv vool



4. Nimetage erinevused:
   — kambium; kallus;
   — epiderm; kork;
   — trahhee; trahheiid;



5. Viige kokku sobivad sõnapaarid. Põhjendage, miks just sel viisil?
   

   a) Kutiikula	a) Tugikude
   b) Kambium	b) Puiduosa
   c) Ksüleem	c) Epiderm
   d) Kollenhüüm	d) Niineosa
   e) Parenhüüm	e) Õhulõhe
   f) Nektaarium	f) Meristeem
   g) Floeem	g) Piimmahl
   h) Turgor	h) Fotosüntees



6. Taim peab leidma tasakaalu õhulõhede avali- ja kinnioleku vahel. Taime seisukohalt on siin teatud vastuolu. See on seotud juure kaudu toitainete ja vee imamisega, taime jahtumisega ja süsihappegaasi kontsentratsiooniga õhus. Milles see vastuolu võiks seisneda?



7. Kas teate...
   ... taimeraku organellide põhilisi ülesandeid?
   ... taimekudede tüüpe, nende ehitust ja ülesandeid?



8. Kas oskate...
   ...seostada erinevate rakuorganellide ülesandeid ja erinevate taimekudede ülesandeid, kirjeldades "kuidas on üks teisele abiks"?
   ... tunda mikroskoobis ära erinevad taimekoed ning neid iseloomustada?



9. Kas mõistate...
   ... õhulõhe avanemise ja sulgumise mehhanismi ja põhjusi?
   ... rakku kui tervikut?