logo
 
Urmas Tokko konspekt


Taimekoed


Taimekoed

Kude on sarnase päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühm. Alljärgnevalt on toodud taimekudede liigitus ja lühike iseloomustus.

Nimetus ja ülesanne

Allrühma nimetus

Asukoht taimes

ALGKUDE ehk meristeem

Algkoest kujunevad kõik teised koed. Algkoe rakud on väikeste mõõtmetega ja paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Meristeemi rakke iseloomustab veel kiire paljunemisvõime ja eristumis- ehk diferentseerumisvõime*

Tipmine

varte ja juurte tippudes

Külgmine meristeem ehk kambium

silindrina piki telgelundeid*

Vahemeristeem

Varrelülide alumises osas
(näiteks kõrrelistel sõlmedes)

Haavameristeem ehk kallus

Elundite vigastatud kohtades

KATTEKUDE

Kattekoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja kaitsevad taime sisemisi kudesid kuivamise ja mitmesuguste kahjulike välismõjude eest

Epiderm on tavaliselt üherakukihiline, koosneb elusatest rakkudest;
Epidermi katab kutiikula või vahakiht;
Epidermi moodustised on karvad*, papillid*, õhulõhed*

Lehtede, noorte varte ja viljade pinnal

Kork - sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epidermirakkude asemele, korgirakkude seinad on paksenenud, sinna on ladestunud teatud aine (suberiin). Korkkoesse tekivad lõved*.

varre ja juurte mitmeaastase osa pinnal

Korp tekib puudel ja põõsastel korgi asemel, kui see jämeneva varre survel rebeneb.

varre ja juurte vanade osade pinnal

PÕHIKUDE ehk parenhüüm
moodustab mitmesuguste taimeelundite põhimassi.

Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, rakkude vahel on rakuvaheruumid. Parenhüümsetes rakkudes toimuvad mitmesugused protsessid: fotosüntees, varuainete säilitamine, ainete imamine jms.

Assimilatsiooniparenhüüm sisaldab kloroplaste, rakkude vahel on rohkesti õhuga täidetud rakuvaheruume

lehtedes, noortes vartes

Säilituskude (siia kogunevad tärklis jt suhkrud, rasvained, valgud)

vartes, juurtes ja nende muudendites, seemnetes ja viljades

Imikude

juure imavas vöötmes*, idulehtedes*

Aerenhüüm — suurte rakuvaheruumidega

veealustes elundites, õhu- ja hingamisjuurtes

TUGIKUDE

annab taimevarrele paindlikkust ja kandejõudu, juurtele tõmbekindlust ja lehtedele vastupanuvõimet ilmastikutingimustele.

Kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud (mitte puitunud!) seintega elusatest rakkudest;
esmane tugikude, enamasti asetseb epidermise all.

Noortes telgelundites, lehtedes

Sklerenhüüm (niinekiud ja puidukiud) - ühtlaselt paksenenud seintega pikkadest tihedalt asetsevatest rakkudest, mis enamasti paiknevad kimpudena. Rakuseinad puitunud. Puidurakud surnud, niinekiudude rakud surevad täiskasvanuna.

Telgelundites

Skleriidid (kivis- ja tugirakud) - ümardunud, sageli ebaühtlase kujuga paksenenud seintega rakud

Lehtedes, viljades

JUHTKUDE

 


moodustab koos tugikoega juhtkimpe*; juhtkude koosneb torukujulistest rakkudest, need võimaldavad vedelike kiiremat liikumist taimes; Juhtkimbu seda osa, mille kaudu kulgeb tõusev vool* nimetatakse puiduosaks ehk ksüleemiks, laskuv vool* toimub aga niineosa ehk floeemi kaudu.

Trahheiidid on puitunud seintega pikkadest surnud rakkudest;
trahheiidid on ca 1 mm pikkused, ühest trahheiididst teise pääsevad ained pooride kaudu.

Puidus (okaspuud)

Trahheed ehk sooned on surnud, omavahel liitunud paksuseinalistest rakkudest;
Trahheede kestad paksenevad ebaühtlaselt, nii tekivad näiteks spiraal- ja rõngastrahheed.

Puidus (katteseemnetaimed)

Sõeltorud on üksteisega otsapidi ühinenud elus rakud, kuid erinevalt trahheedest rakuvaheseinad ei hävi - nad on varustatud pooridega ainete läbilaskmiseks. Sõeltorude seinad ei puitu. Kitsad elusad rakud sõeltorude kõrval on saaterakud.

Niines

ERITUSKUDE

Eritised on lisaks mittevajalikkusele taimel tihti ka kaitseks taimtoiduliste loomade vastu, liigse vee eritamiseks, putukate ligimeelitamiseks, varuaineteks.

Piimasooned on elusad rakud, mille vakuoolides* sisaldub piimmahl (magun, piimalill, Hevea piimmahlast saadakse kautšukki)

Elundite sisemuses

Eritusrakud paiknevad hajusalt teiste rakkude vahel (näiteks teepõõsal ja loorberipuu lehtedes)

Näärmekarvad

Nektaariumid
*

Elundite välispinnal

  • Diferentseerumis- ehk eristumisvõime on võime muutuda teiste koeliikide rakkudeks.
  • Idulehed - algselt seemnes paiknevad moodustised, mis enamikul taimedel tulevad idu arenedes maapinnale, kus suurenevad ja muutuvad roheliseks; mõnedel taimedel aga on lihakad ja toitaineterikkad ning maa sisse jäädes on toidubaasiks arenevale idule.
  • Juhtkimp - enamasti tugi- ja juhtkoest koosnev taime osa. Eristatakse avatud ja kinniseid juhtkimpe.Avatud juhtkimpudes esineb kambium (enamikul paljasseemnetaimedest ja kaheidulehelistest*katteseemnetaimedest), kinnised juhtkimbud on algkoeta ja säilitavad kogu elu oma esialgse ehituse (üheidulehelised* katteseemnetaimed).
  • Laskuv vool on lehtedes valminud ja vees lahustunud orgaaniliste ainete voog allapoole, et varustada taime alumisi osi toitainetega.
  • Tõusev vool on juurtega vastuvõetud vee ja mineraalainete liikumine taimes ülespoole, lehtedesse, õitesse, valminud viljadesse.
  • Juure imav vööde - juure piirkond, millel asuvad vett imavad juurekarvad.
  • Kaheidulehelised - taimed, kelle seemnes on kaks idulehte (näiteks uba).
  • Karvad on epidermi moodustised; Eristatakse
    — haake-, (põldmadar, humal)
    — näärme-, (tubakas, pelargoon)
    — katte-, (nurmenukk, vägihein) ja
    — kõrvekarvu (kõrvenõges).
  • Lõved - erilised avad korkkoes, mille ülesandeks on tagada vee- ja gaasivahetus pärast epidermise ja õhulõhede hävimist.
  • Nektaarium - hulkraksed näärmed, mis toodavad õites leiduvat magusat mesimahla, nektarit.
  • Papillid ehk näsad on epidermise madalad väljasopistised (aaskannike).
  • Telgelundiks nimetatakse taime organit, millel on radiaalsümmeetriline ehitus (kiirjas sümmeetria) — vars (tüvi ) ja juur.
  • Vakuool - rakuorganell, millel on varufunktsioon.
  • Õhulõhe on mitmest epidermiserakust koosnev moodustis taime gaasivahetuseks (sh veeaur).
  • Üheidulehelised - taimed, kelle seenes on üks iduleht ja suurema osa seemnest moodustab toitekude.

 

Õhulõhe ehitus ja talitlus

Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust nendevahelisest õhupilust ja kaasrakkudest.

Õhulõhe kaudu pääsevad sisemiste kudedeni süsihappegaas, hapnik, vesi ja muu vajalik. Mittevajalikud gaasid aga eritatakse nende kaudu.

Enamusel taimedest on sulgrakud tavalistest epidermirakkudest väiksemad, veidi kõverad ja oakujulised. Nende õhupilupoolne kest on vastasseinast palju paksem, samuti on paksenenud sulgrakkude ala- ja ülapoolsed rakukestad. Et sulgrakud on kloroplaste sisaldavad elusad rakud, toimubki nende turgori* muutmisel õhulõhe avanemine ja sulgumine. Turgori muutumine oleneb tärklise ja glükoosi* vahekorrast ja fotosünteesi intensiivsusest. Fotosünteesi (valguse käes) tulemusena tekib ka sulgrakkudes glükoos. Rakumahla kontsentratsioon tõuseb ja osmoosi* tõttu imevad rakud rohkem vett — rakk paisub. Paisumisel, rakuseinte ebaühtlase paksuse tõttu, venivad sulgrakud peamiselt sissepoole ning õhupilu moodustavad rakuseinad eemalduvad - õhulõhed avanevad. Nende sulgumisele eelneb glükoosi muutumine tärkliseks ja turgori langus (pimeduses).

Õhulõhede suurus ja kuju ja nende arv lehtedes on varieeruv.

  • Osmoos on nähtus, kus lahusti (tavaliselt vesi) molekulid liiguvad läbi pool-läbilaskva membraani (vahesein, mis laseb läbi väiksemõõtmelisi lahusti-molekule, kuid ei lase läbi lahustunud aine molekule) suurema kontsentratsiooniga lahuse suunas.
  • Turgor on raku siserõhk.
  • Glükoos - lihtsuhkur ehk monosahhariid C6H12O6, mis on elusorganismide ainevahetuse võtmeühendiks - keerulisemate ainete keemiline lagunemine ja tekegi kulgeb "üle glükoosi". Glükoosijääkidest koosnevad mitmed liitsuhkrud: tärklis, tselluloos jt.

Harjutusi

  1. Väljendage vastastikune talitluslik seos järgmiste rakuorganellide vahel:
    — vakuool; kloroplast;
    — Golgi kompleks; kare tsütoplasmavõrgustik (rER)


  2. Valige meelepärane rakuorganell ning jutustage teemal «Minu päev mingi rakuorganellina», pöörates tähelepanu "oma" tegemistele ja suhtlusele teistega.


  3. Koostage bioloogilise sisuga seostatud jutuke, milles kõik alljärgnevad mõisted:
    — kambium;
    — trahheed;
    — ksüleem;
    — meristeem;
    — laskuv vool


  4. Nimetage erinevused:
    — kambium; kallus;
    — epiderm; kork;
    — trahhee; trahheiid;


  5. Viige kokku sobivad sõnapaarid. Põhjendage, miks just sel viisil?
    a) Kutiikula a) Tugikude
    b) Kambium b) Puiduosa
    c) Ksüleem c) Epiderm
    d) Kollenhüüm d) Niineosa
    e) Parenhüüm e) Õhulõhe
    f) Nektaarium f) Meristeem
    g) Floeem g) Piimmahl
    h) Turgor h) Fotosüntees

  6. Taim peab leidma tasakaalu õhulõhede avali- ja kinnioleku vahel. Taime seisukohalt on siin teatud vastuolu. See on seotud juure kaudu toitainete ja vee imamisega, taime jahtumisega ja süsihappegaasi kontsentratsiooniga õhus. Milles see vastuolu võiks seisneda?


  7. Kas teate...
    ... taimeraku organellide põhilisi ülesandeid?
    ... taimekudede tüüpe, nende ehitust ja ülesandeid?


  8. Kas oskate...
    ...seostada erinevate rakuorganellide ülesandeid ja erinevate taimekudede ülesandeid, kirjeldades "kuidas on üks teisele abiks"?
    ... tunda mikroskoobis ära erinevad taimekoed ning neid iseloomustada?


  9. Kas mõistate...
    ... õhulõhe avanemise ja sulgumise mehhanismi ja põhjusi?
    ... rakku kui tervikut?


Koostanud © Urmas Tokko
Tartu Tamme Gümnaasiumi bioloog
Elektronpost: tokko@tamme.tartu.ee

Post: Tamme Gümnaasium
Tamme pst 24a
50404 Tartu
Telefon: 7428880, fax: 7428744


Õppematerjali kopeerimine ja paljundamine autori loata on keelatud

Õppematerjali lugejal palutakse arvestada tõigaga, et see kajastab mõnevõrra varasemaid vaateid. Vetikaid on käsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hõimkondadeks ei lange päris kokku "Üldbioloogia II osas" tooduga.

Õppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999


Urmas Tokko konspekt

Autor ja toimetajad on tƤnulikud mistahes mƤrkuste, paranduste ja tƤpsustuste eest. Konspekt on osaliselt vananenud. Ootame ka uusi kasulikke veebiviiteid.

Koostanud © Urmas Tokko
Tartu Tamme GĆ¼mnaasiumi bioloog
Elektronpost: tokko@tamme.tartu.ee

Post: Tamme GĆ¼mnaasium
Tamme pst 24a
50404 Tartu
Telefon: 7428880, fax: 7428744


ƕppematerjali kopeerimine ja paljundamine autori loata on keelatud

ƕppematerjali lugejal palutakse arvestada tƵigaga, et see kajastab mƵnevƵrra varasemaid vaateid. Vetikaid on kƤsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hƵimkondadeks ei lange pƤris kokku "Ɯldbioloogia II osas" tooduga.

ƕppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999

Seni     korda konspekti uuritud alates 13.05.09


Urmas Tokko konspekt

PeatĆ¼kid

Urmas Tokko konspekt

PeatĆ¼kid

Eesti BioloogiaƵpetajate Ɯhing
logo
 
 
lehepea
 
Esilehele
logo
logo
ebu@ebu.ee | Vanemuise 46, 51014 Tartu | reg.nr 80200761 | IBAN EE112200221025109079
MenĆ¼Ć¼