logo
 
Urmas Tokko konspekt


Juur


JUUR – radix

Juur on radiaalsümmeetrilise* ehitusega maasisene taimeorgan, millel on tipmine kasvukuhik.

Radiaalsümmeetria - kiirjas sümmeetria, (vrd. ratas) organil on palju sümmeetriatasapindu.


Juurte kasutamine

    Mitmesuguste sisaldiste tõttu kasutatakse juuri
  • toiduainena ja loomasöödana - kaalikas, porgand, naeris, bataat ehk maguskartul, maniokk

  • tööstuses - suhkrupeet (ca 20% suhkrut), sigur (kohvi aseainena); Siin tuleks nimetada veel värvainete, parkainete, kleepainete, õlide ja kautš uki tootmist juurte baasil

  • meditsiinis - ženžen, palderjan, lagrits, tedremaran jpt

 

Juure ülesanded

  • Taime kinnitamine mulda;
  • Vee ja selles lahustunud ainete (mineraalsete ja ka orgaaniliste) vastuvõtmine taime maapealsetesse osadesse;
  • Mõningate erilaadsete orgaaniliste ainete süntees (nikotiin, kautšuk);
  • Varuainete säilituspaik;
  • On vegetatiivse (mittesugulise) paljunemise organ

Juure ehitus

Juure vöötmed

Juure kõige tipmises osas asetseb meristeem-rakkudest kasvukuhik, mis on pealt kaetud kaitsva juurekübaraga. Kasvukuhiku pikkus on ca 2...3 mm, sellel järgneb mõne millimeetri pikkune pikenemis- ehk kasvuvööde, kus rakud eelmise osaga võrreldes harvem poolduvad. Selles vöötmes toimub rakkude suurenemine. Pikenemisvöötme rakkudes on juba vakuoolid. Edasi järgneb eristumis-, (diferentseerumis-) ehk imav vööde (1...3 mm), kus algab juure püsikudede kujunemine. Selles osas asuvad üherakulised juurekarvad, mille abil toimub vee- ja selles lahustunud mineraalainete vastuvõtt mullast. Paljudel vee- ja sootaimedel juurekarvad aga puuduvad.

Külgjuurte vööde on pikim osa juurest. Varrelt peajuureks ülemineku kohta nimetatakse juurekaelaks (näiteks alpikannil on see kujunenud muguljaks; toidulaual olevad kaalikas ja redis ongi vastava taime paksenenud juurekael koos juure ülaosaga).

Juur ristlõikes

Kudede eristumise esimeses etapis on näha kesksilindrit ja esikoort.

Kesksilinder koosneb parenhüümsetest* rakkudest ja keskosa juhtkimbust. Juhtkimbu puiduosa paikneb keskel, ulatudes kiirtena väljapoole, puidukiirte vahel paiknevad niinekimbud.

Esikoore moodustavadsuuremas osas parenhüümirakud, mida sees- ja väljaspool ümbritseb korgistunud rakkude kiht.


Juure edasises arengus:
— üheidulehelistel taimedel (liilialised, kõrrelised jt) juure rakud puituvad, kuid juure jämenemist ei toimu;
— kaheidulehelistel ja okaspuudel moodustub juure kesksilindris puidu- ja niineosa vahel kambium (vt. Taimekoed), mille tegevus põhjustab sarnaselt varrega juure jämenemist ehk teiskasvu.Esialgu on kambium lainelise kujuga (järgides puidukiirte kulgemist), hiljem ümardub ja nihkub keskkohast kaugemale. Mõne aja pärast tekib kesksilindri ja esikoore vahele korgikiht ning esikoor irdub. Järele jääb korgikihiga kaetud kesksilinder, millele hiljem võib kujuneda korp (puud).

Parenhüümsed rakud - põhikoe rakud; ümarad, õhukeseseinalised, küllalt suured.

Juure talitlus

Juure rakud peavad imatud vee ka edasi saatma. Vee aktiivne surumine ühest rakust teise toimub nn juurerõhu abil. Juurerõhk tekib tänu lahustunud aine kontsentratsioonide erinevusele mullas ja taimerakkudes, tänu osmoosile.

Osmoos

Osmoos on nähtus, kus lahusti (tavaliselt vesi) molekulid liiguvad läbi pool-läbilaskva membraani (vahesein, mis laseb läbi väikesemõõtmelisi lahusti-molekule, kuid ei lase läbi suuremamõõtmelisi lahustunud aine molekule) suurema kontsentratsiooniga lahuse suunas.

Antud juhul on pool-läbilaskvaks membraaniks rakumembraan. Et juure rakkudes (täpsemalt vakuoolides) on lahustunud ainete kontsentratsioon suurem kui mullavees, tungib vesi mullast juurekarvadesse. Vee vastu võtnud rakkudes muutub lahus nüüd lahjemaks naaberrakkude omast ja osmoosi tõttu jätkab vesi koos lahustunud mineraalainetega oma teekonda juure kesksilindri poole. Kesksilindri juhtkoe soontesse pidevalt juurde saabuv vesi tekitabki juurerõhu.

 

Mükoriisa

Mükoriisa (vt Seened) moodustamisel juure tipmine kasv tavaliselt katkeb ning algab selle intensiivne hargnemine.

Seeneniitide abi tõttu pole enam vaja ka juurekarvu (paljudel puuliikidel). Seeneniidistik võib areneda juure välispinnal, juure rakkude vahel või ka rakkude sees.

 

Juuremügarad

Juuremügarad esinevad liblikõielistel (hernes, uba, seaherned) harvem ka näiteks lepal, astelpajul ja teistel taimedel. Nende moodustajaks on mullas elavad mügarbakterid, aga ka kiirik- või limaseened*. Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõlvavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid.

Kiirikseened; Limaseened - alamate seente rühmad.

Sümbioos - organismidevaheline vastastuku kasulik kooselu.

 

Juurte liigitus

Juure alge on olemas juba seemnes - idujuurest kujuneb peajuur (enamasti kasvab otsesuunas maasse).

Külgjuured väljuvad peajuurest teatud nurga all. Nad võivad omakorda hargneda. Külgjuurte moodustumine algab peajuure vanemast osast.

Lisajuured saavad alguse kas varrest, lehtedest või nende muudenditest. Näiteks kõrreliste peajuur sureb varakult ja asemele tulevad lisajuured suurendavad juurestiku pinda, kindlustades taimele parema toitainete ja veega varustamise.

Muldamine kartulikasvatuses soodustab lisajuurte teket.

Lisajuured võivad tekkida näiteks paju koore vigastamisel haavast ülespoole.

 

Juure muudendid

— Säilitusjuured - juurikad (juurviljad) ja juuremugulad. Juurikad moodustuvad peajuure (osadel juhtudel ka juurekaela) paksenemisel, mille tagab kambiumi tegevus. Näiteks kaalika juure kambium toodab rohkesti õhukeseseinalisi puidurakke, porgandil aga niinerakke. Säilitusjuurtesse koguneb peamiselt suhkruid, tärklist. Paksenedes juur ei lõpeta oma kasvu, kasvukuhiku lähedal arenevad uued külgjuured vee ja toitainete hankimiseks mullast.

Juuremugulad tekivad varuainete kogunemisel külg- või lisajuurtesse (käpalised).

— Tõmbejuured aitavad taime maa-alusel osal teatud sügavusel püsida (ussilakk, krookus, jänesekapsas).

— Õhujuured aitavad taimel vett saada, imades õhust veeauru (monstera, troopiliste vihmametsade taimed).

— Tugijuured on varrel arenevad lisajuured, mis on taimele mehaaniliseks toeks (mais).

— Ronijuurte abil kinnituvad pika ja peenikese varrega taimed teistele taimedele või eluta moodustisele (epifüüdid*, näiteks luuderohi; vanill ja teised liaanid*). Tihti toodavad ronijuurte tipud paremaks kinnitumiseks kleepuvat ainet.

Epifüüdid - taimed, kes kasvavad teistel taimedel, kuid ei parasiteeri neil.
Liaanid - ronitaimed.

Juurestiku tüübid

Juurestik on taime kõigi juurte kogumik.
• Sammasjuurestik (peajuur on teistest palju suurem, näiteks porgandil).
• Narmasjuurestik (kõik juured enam-vähem ühesuurused, näiteks kõrrelistel).

Ühe taime juurte kogupikkus võib olla näiteks kõrvitsal 25 km, rukkil teatud tingimustes 623 km.

Peajuur võib ulatuda kuni 10...18 m sügavusse.

Juurestiku kuju, suurus ja asetus sõltuvad:

— liigi iseärasustest;
— kasvukoha omadustest;

Näiteks männil areneb liivasel pinnasel kasvades sügavale ulatuv sammasjuurestik, liigniiskes aga pindmine juurestik koos lühikeste külgjuurtega.  

 

Harjutusi

  1. Millist juure ülesannet peaksite taime jaoks olulisimaks? Miks?


  2. Tooge välja erinevusi seeneniidistiku (mütseeli) ja taime juurestiku vahel.


  3. Jutustage oma sõnadega taimeorganite muundumise bioloogilisest mõttest juure näitel.


  4. Kavandage teoreetiliselt eksperiment juure vöötmete ülesannete selgitamiseks. Nimetage katsevahendid, selgitage toimumiskäiku ning oodatavaid tulemusi!


  5. Võrrelge ühe- ja kaheidulehelise taime juure siseehitust.


  6. Tooge näiteid osmoosist väljaspool taimeriiki


  7. Lugege veelkord läbi tekstilõik Juuremügarad ning võtke see kokku ühe, olulisimat rõhutava lausega.


  8. Öelge vaid paari sõnaga, mille järgi otsustate, kas tegemist on...
    ... külg- või lisajuurtega?
    ... sammas- või narmasjuurestikuga?


  9. Kas teate...
    ...juure ülesandeid?
    ...osmoosi toimumise põhimõtet?
    ...juure sise- ja välisehituse osade ülesandeid?
    ...juure muudendite ülesandeid?
    ...juurestiku tüüpide erinevusi?


  10. Kas oskate...
    ... eristada juure vöötmeid preparaadis?
    ... skemaatiliselt joonistada juure ristlõikel nähaolevaid osi?
    ...juuri liigitada?


  11. Kas mõistate...
    ... taimeorganite kujunemise evolutsioonilist tähtsust?
    ... mükoriisa ja juuremügarate kujunemist ja tähtsust taime jaoks?

 


Koostanud © Urmas Tokko
Tartu Tamme Gümnaasiumi bioloog
Elektronpost: tokko@tamme.tartu.ee

Post: Tamme Gümnaasium
Tamme pst 24a
50404 Tartu
Telefon: 7428880, fax: 7428744


Õppematerjali kopeerimine ja paljundamine autori loata on keelatud

Õppematerjali lugejal palutakse arvestada tõigaga, et see kajastab mõnevõrra varasemaid vaateid. Vetikaid on käsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hõimkondadeks ei lange päris kokku "Üldbioloogia II osas" tooduga.

Õppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999


Urmas Tokko konspekt

Autor ja toimetajad on tƤnulikud mistahes mƤrkuste, paranduste ja tƤpsustuste eest. Konspekt on osaliselt vananenud. Ootame ka uusi kasulikke veebiviiteid.

Koostanud © Urmas Tokko
Tartu Tamme GĆ¼mnaasiumi bioloog
Elektronpost: tokko@tamme.tartu.ee

Post: Tamme GĆ¼mnaasium
Tamme pst 24a
50404 Tartu
Telefon: 7428880, fax: 7428744


ƕppematerjali kopeerimine ja paljundamine autori loata on keelatud

ƕppematerjali lugejal palutakse arvestada tƵigaga, et see kajastab mƵnevƵrra varasemaid vaateid. Vetikaid on kƤsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hƵimkondadeks ei lange pƤris kokku "Ɯldbioloogia II osas" tooduga.

ƕppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999

Seni     korda konspekti uuritud alates 13.05.09


Urmas Tokko konspekt

PeatĆ¼kid

Urmas Tokko konspekt

PeatĆ¼kid

Eesti BioloogiaƵpetajate Ɯhing
logo
 
 
lehepea
 
Esilehele
logo
logo
ebu@ebu.ee | Vanemuise 46, 51014 Tartu | reg.nr 80200761 | IBAN EE112200221025109079
MenĆ¼Ć¼