logo
 
Urmas Tokko konspekt

SEEME

Seeme on taime eriline arengujärk, mille vältel ainevahetus on ajutiselt vaibunud ja noor taim saab mitmesuguste levimisviiside abil asuda uuele kasvukohale.

Järelikult on seeme elus ning evib elusale omaseid tunnuseid (näiteks vahetab ainet, hingab).

Seemne ehitus

Seeme koosneb idust (lootest) ja toitekoest, mis on kaetud seemnekattega.

Idu koosneb idujuurest, iduvarrest, iduleh(t)e(de)st ja idupungast - need on tulevaste taimeorganite alged.

Seemnekest on mitmekihiline ja kaetud viljakestaga. Seemnekesta võib ümbritseda seemnerüü, mis võib olla näiteks õhurikas (vesiroosidel) või lihakas ja eredavärviline (jugapuu). Väliselt on kaheidulehelise taime seemnel märgata ka seemnenaba, millega ta oli kinnitunud seemnekandjale ning seemnepilu, mille kaudu vesi ja õhk pääsevad seemnesse.

Toitekoe moodustavad tärklis, valgu graanulid (aleuroonterad) ja õlitilgakesed, see teeb taime oma arengu algul sõltumatuks väliskeskkonna toidust.

Kõrreliste terisel paikneb valgurikas aleuroonkiht endospermi välimises rakukihis, mistõttu "kõrgekvaliteedilise" saiajahu valmistamisel läheb see koos seemnekestaga kaduma.

Sõltuvalt sellest, kuhu kogunevad seemnes varuained, eristatakse nelja põhilist seemnete ehituse tüüpi:
— sisetoitekoega ehk endospermiga seemned (näiteks kõrrelised);
— ümbristoitekoega seemned (harva, näiteks nelgilistel*);
— idulehtedes paiknevate varuainetega seemned(näiteks uba);
— taandarenenud toitekoega seemned (näiteks käpalistel ja uibulehelistel).

Põhitüüpidel on vahepealseid variante. Seemne ehitusest lähtuvalt jagatakse taimeriik üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks taimedeks, millel kummalgi on muidugi ka teisi iseärasusi.

Nelgilised - taimeriigi sugukond, millesse Eesti taimeliikidest kuuluvad näiteks nelgid, tähtheinad, põisrohud jt.


Seemnete idanemine

Mõnda aega peale valmimist ei ole seeme idanemisvõimeline. Selle nn puhkeperioodi lühendamiseks kasutavad põllumehed teravilja teriste eelsoojendamist. Siiski võib mõnikord seeme hakata kohe idanema, isegi vana taime küljes olles.

Viimase tüüpiliseks näiteks on troopilistel rannikutel mangroovitihnikuid moodustav manglipõõsas (Rhizophora), mille seeme idaneb puul. Alles idujuure pikalt väljakasvamisel vabaneb vili. Et selline nähtus meenutab loomariigile iseloomulikku elussünnitust, kutsutakse nähtust vivipaarsuseks.

Idanemiseks vajab seeme soojust, vett ja õhku.

Temperatuurist oleneb seemnes olevate ensüümide* töö. Vee sissetungimisel alustavad nad kõigi põhiliste varuainete - süsivesikute, rasvade ja valkude - lagundamist aineteks, mille arvel idu kasvab. Vastavalt taimeliigile on temperatuurinõudlused erinevad. Põhjamaistel taimedel (näiteks kõrrelised) piisab üle null-kraadisest, lõunamaise päritoluga taimedel (näiteks kurk, kõrvits) aga 10...15-kraadisest soojusest. Optimaalseks, kõige sobivamaks idanemistemperatuuriks meie kultuurtaimedele on 25...32 kraadi, liiga soojas keskkonnas idanemine jällegi lakkab.

— Vesi tungib kuni 80% ulatuses seemne kuivkaalust, vett imatakse tihti ka veeauru kujul. Seemnekest on siin pigem takistuseks.

— Hapniku vajalikkus on taas seotud intensiivistunud ainevahetusega.

— Valgust vajavad idanemiseks vaid mõned taimed (kanarbikulised).


— Ensüümid (fermendid) on valgud, mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone organismis.

Harjutusi

  1. Märkige vastava taime viljatüüp:
    1.1. tomat
    1.2. kartul
    1.3. sinep
    1.4. päevalill
    1.5. oder
    1.6. aeduba
    1.7. mandariin
    1.8. maasikas
    1.9. vaarikas
    1.10. arbuus
    1.11. pihlakas
    1.12. tulp


  2. Üldistage:
    • Vilikond ja koguvili erinevad ... poolest.
    • Teraviljakasvatuses kasutatava eelsoojendamise eesmärk on ...
    • Viljade küpsemisel toimub selle rakkudes ...


  3. Miks "valge" sai on vähemtervislik kui "must" (sepik)?


  4. Analüüsi seemnepilu ja seemnerüü rolli taime jaoks.


  5. Kirjeldage katset, kus näitaksite temperatuuri, vee ja hapniku vajalikkust seemnete idanemisel! Kirjeldage katse võimalikku käiku, katsevahendeid ning oodatavaid tulemusi!


  6. Kas teate...
    ...viljade levimise viise?
    ...viljade põhitüüpe?
    ... seemne idanemistingimusi?
    ...mõisteid: vivipaarsus; hüdrohooria, autohooria?
    ...viljade kasutamise viise inimese poolt?


  7. Kas oskate...
    ...tuua näiteid viljatüüpidest vastavatel taimeliikidel?
    ...kirjeldada seemne ehitust?
    ...selgitada seemne idanemiseks vajalike tingimuste rolli?
    ...defineerida seemne mõistet?


  8. Kas mõistate...
    ...viljade liigitamise põhimõtteid?
    ...seemne toitekoe rolli taime jaoks?
    ...viljade rolli looduses?


Urmas Tokko konspekt

Autor ja toimetajad on tänulikud mistahes märkuste, paranduste ja täpsustuste eest. Konspekt on osaliselt vananenud. Ootame ka uusi kasulikke veebiviiteid.

Koostanud © Urmas Tokko
Tartu Tamme Gümnaasiumi bioloog
Elektronpost: tokko@tamme.tartu.ee

Post: Tamme Gümnaasium
Tamme pst 24a
50404 Tartu
Telefon: 7428880, fax: 7428744


Õppematerjali kopeerimine ja paljundamine autori loata on keelatud

Õppematerjali lugejal palutakse arvestada tõigaga, et see kajastab mõnevõrra varasemaid vaateid. Vetikaid on käsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hõimkondadeks ei lange päris kokku "Üldbioloogia II osas" tooduga.

Õppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999

Seni     korda konspekti uuritud alates 13.05.09


Urmas Tokko konspekt

Peatükid

Urmas Tokko konspekt

Peatükid

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
logo
 
 
lehepea
 
Esilehele
logo
logo
ebu@ebu.ee | Vanemuise 46, 51014 Tartu | reg.nr 80200761 | IBAN EE112200221025109079
Menüü