logo
 
Urmas Tokko konspekt

Kultuurtaimed

Vastavalt reageerimisele inimmõjule jagatakse taimed järgmiselt:

  • Kultuuripagejad (näiteks käpalised);
  • Inimtegevusest soodustatud (näiteks nõgesed, teelehed, maltsad);
  • Indiferendid - nn ükskõiksed, eelmiste vahepealsed (kask jt);
  • Antropofüüdid - otsese inimtegevuse mõjul antud alale tekkivad, inimese poolt toodud tulnuktaimed või kontrolli alt väljunud liigid - aedadest väljunud ja seal kohanenud liigid (tulnukatest tõlkjas, rukkilill, aedadest väljunud näiteks ida-kuldtäht ja niitjas mailane)

Introdutseerimine on liikide teadlik sissetoomine antud alale.

Kultuurtaimed on valdavalt õistaimed, keda on kestvalt kasvatatud kultuuris ja kes seetõttu on valiku* tulemusena muutunud omadustelt (suurus, värvus, kuju, saagikus) inimese eesmärkidele üha vastavamaks.

Valik - siinkohal peetakse silmas kunstlikku valikut ehk selektsiooni, kus inimene mitmesuguste meetodite abil suurendab endale meelepäraste tunnustega isendite hulka ning kõrvaldab või jätab tähelepanuta teised.

Kultuurtaimede erinevusi metsikutest

TUNNUS, OMADUS

METSIKUD TAIMED

KULTUURTAIMED

PALJUNEMINE, LEVIMINE

esineb kõiki viise

osad viisid kadunud

SEEMNETE VARISEMINE

Aeglane

Kiire

IDANEMISAEG

Pikk

Lühike

VILJAD, SEEMNED

Väikesed

Suured

KÕRRELISTE OHTED

Pikad

Taandarenenud

ARENG

Noorjärgus aeglane

kiiresti täiskasvanuks

NÕUDLUS KESKKONNALE

Vähenõudlikumad

Nõudlikud

GIGANTISM*

esineb harva

esineb sageli

PLOIDSUSASTE*

Harilikult madalam

tihti kõrgem, polüploidsed*

Gigantism - nähtus, kus mõni taimeorgan kasvab ebanormaalselt suureks.

Ploidsusaste näitab kromosoomide arvu rakus, st mitu sarnast kromosoomi igal antud kromosoomil rakus on.

Polüploidsus - nähtus, kus kromosoomide arv rakus on mitmekordne, erinevalt diploidsusest

(Vt ka Üldised arusaamad).

Nikolai Vavilov selgitas ja pakkus välja 5 kultuurtaimede tekkepiirkonda maailmas, kultuurtaimede tekkekolded:

  • Kagu- ja Ida-Aasia
  • Kesk- ja Ees-Aasia
  • Vahemere
  • Ida-Aafrika
  • Kesk-Ameerika ja Andid

Nendes piirkondades sai alguse praeguste tuntud kultuurtaimede, kunagi metsikult kasvanud taimede kasvatamine ja sihiteadlik ümberkujundamine.

 

Tuntumate kultuurtaimede kodumaad:

TERAVILJAD

TÄRKLISTAIMED

KÖÖGIVILJAD

KIUDTAIMED

NAUTETAIMED

Nisu, Triticum,
Vahemeremaad

Kartul*, Solanum,
Lõuna-Ameerika

Kõrvits,Cucurbita,
Brasiilia

Puuvill*,Gossypium,
Mehhiko, India

Teepõõsas*, Thea,
Hiina, Himaalaja

Riis, Oryza,
Kagu-Aasia

Bataat*,maguskartul Ipomaea,
Mehhiko

Kurk, Cucumis,
India

Lina, Linum,
Vahemeremaad jt

Kohv*, Coffea,
Aafrika

Mais, Zea,
Ameerika

Maniokk, Manichot,
Aafrika

Tomat*,Lycopersicum,
Peruu

Dzuut, Corchorus,
India

Kakao*,Theobroma,
Lõuna-Ameerika

Oder, Hordeum,
Kurdistan

Banaan*, Musa,
Malaisia

Arbuus, Citrullus,
Hiina

Kanep, Cannabis,
Altai, Mongoolia

Kokapõõsas*, Erythroxylon,
Andid

Rukis, Secale,
Afganistan

Leivapuu*,Artocarpus,
Okeaania

Melon, Cucumis,
Araabia ps

 

Koolapuu, Cola,
Aafrika

Kaer, Avena,
Kesk-Aasia

Saagopalm*, Metroxyna,
Filipiinid

Paprika, Capsicum,
Ameerika

 

Tubakas*, Nicotiana,
Ameerika

Hirss, Panicum,
Hiina

 

Kapsas*,Brassica,
Atlandi rannik

 

India kanep*, Cannabis,
Hiina, Tai, Indoneesia

Tatar, Fagopyrum,
Nepaal

 

 

 

Unimagun*,Papaver,
Ees-Aasia

Banaan - rohttaim, paljuneb vegetatiivselt, vajab niiskust ja sooja.

Bataat - liaan, mugulad maa all, kasvatatakse Jaapanis, Ameerikas, Hiinas jm.

India kanep - Ees-Aasias, Indias ja mujal kasvatatav narkootilisi toimeaineid sisaldav taim, saadakse hašišt ja marihuaanat.

Kakao - kakaopulbrit saadakse selle puu seemnetest.

Kapsas - selle perekonna liikideks on peakapsas, raps, naeris, kaalikas; valge peakapsa varieteetideks lill-, roos-, nui-, sööda- ja teised kapsad.

Kartul (Solanum tuberosum) on küllaltki hiljuti väljakujundatud kultuurtaim, alles 1536. aastal toodi kartul Euroopasse, Inglismaale, kust levis 18. sajandil ka Venemaale ja Eestisse, tegelik kartulikasvatus Eestis hoogustus alles 1870-ndatel aastatel.

Kohv - Brasiilia toodab ca 50%, Aafrika ca 20% kogutoodangust; kohvioad on paarikaupa ühes viljas, viljakestaga kaetud; kohvisordid olenevad hoiutingimustest, pruunistamisest, eri liikide segamise vahekordadest.

Kokapõõsas - narkootilist toimeainet kokaiini saadakse noorte okste ja lehtede töötlemisel.

Leivapuu - väga tärkliserohkete viljadega (60-80%), neil lastakse käärida, tehakse tainas.

Puuvill - koristatakse "tolmuimejatega" - toorpuuvill imetakse traktoritelt torudesse; seemnetest saadakse õli, lendkarvadest (puuvillast) keemilisel töötlemisel ka mikrotselluloosi (lõhkeaine).

Saagopalm - tärklis saadakse tüvedest.

Tee - kasutatakse põõsa lehti, kvaliteetseim tee saadakse käsitsi korjates; teesort oleneb taimesordist, kasvukohast ja töötlemisviisidest; tee-lehtedes on suhteliselt rohkem toimeainet kofeiini (ca 4%), kui kohvis.

Tomat võeti esialgu kasutusele dekoratiivtaimena.

Tubakas - tuntakse ca 65 liiki, tuntuim Nicotiana tabacum, palju kasvatatakse Aasias, Indias, Türgis. Euroopasse jõudis tubakas 16. sajandi lõpus, esimesena räägitakse ameeriklasest Jean Nicot'st, kes tubakaseemned Ameerikast kaasa tõi (1560).

Unimagun - taim, kelle piimmahlast saadakse oopium - tugevatoimeline narkootiliste ainete kogum.

Esimesi toidutaimi hakati kultuuris kasvatama ca 8 tuhat aastat tagasi, vanimaks loetakse Kreeka (Vahemere) kultuurtaimede tsentrit. Praegu enim kasvatatav taim on nisu (Triticum), üle 50% Maa elanikkonnast aga kasutab riisi (Oryza).

Ülaltoodud tabelis ei käsitletud parasvöötme viljapuid ega tsitruselisi, pähklipuid ja ehistaimi. Nendest, ja pikemalt kultuurtaimede kasutamisest saate lugeda Heino Kiige raamatust «Maailma viljad».


Urmas Tokko konspekt

Autor ja toimetajad on tänulikud mistahes märkuste, paranduste ja täpsustuste eest. Konspekt on osaliselt vananenud. Ootame ka uusi kasulikke veebiviiteid.

Koostanud © Urmas Tokko
Tartu Tamme Gümnaasiumi bioloog
Elektronpost: tokko@tamme.tartu.ee

Post: Tamme Gümnaasium
Tamme pst 24a
50404 Tartu
Telefon: 7428880, fax: 7428744


Õppematerjali kopeerimine ja paljundamine autori loata on keelatud

Õppematerjali lugejal palutakse arvestada tõigaga, et see kajastab mõnevõrra varasemaid vaateid. Vetikaid on käsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hõimkondadeks ei lange päris kokku "Üldbioloogia II osas" tooduga.

Õppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999

Seni     korda konspekti uuritud alates 13.05.09


Urmas Tokko konspekt

Peatükid

Urmas Tokko konspekt

Peatükid

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
logo
 
 
lehepea
 
Esilehele
logo
logo
ebu@ebu.ee | Vanemuise 46, 51014 Tartu | reg.nr 80200761 | IBAN EE112200221025109079
Menüü