LEHT — folium

Lehtede kasutamine

Lehti kasutatakse:

— toiduks (salat), sealhulgas maitseainena (till);
— tee valmistamiseks (teepõõsas, piparmünt);
— ravimiks (nõges, kokapõõsas);
— loomasöödana (ristik, söödakapsas);
— parfümeeria-, toiduainete- ja tubakatööstuses;
— kiudude saamisel (palmide lehed troopikas);

Lehe evolutsiooniline kujunemine

Lehed on evolutsioonis, fülogeneesis* ilmselt kujunenud kahel viisil: varre väljakasvuna (samblad) või varte liitumisel ja lamendumisel (seemnetaimed).

Ontogeneesis* kujuneb leht varre tipmisest meristeemist, lehealgmetest. Kui lehe alumises osas säilib algkoe rakke ka hiljem (kõrrelised ja teised üheidulehelised), jätkavad lehed kasvu ka pärast kärpimist (näiteks karjatamisel). Sõnajalgadel kasvab leht tipust, järelikult selle vigastamisel tema kasv peatub.

Fülogenees - organismirühma (ajalooline) evolutsiooniline kujunemine.

Ontogenees - ühe isendi areng viljastamisest surmani.

Lehtede varisemine

Lehe eluiga on tavaliselt 1...1,5 aastat, igihaljastel taimedel 1...10 aastat (erandina näiteks Aafrika velvitðial ca 100 aastat). Väliselt annab lehe vananemisest märku värvuse muutus — klorofüll laguneb ja domineerima hakkavad teist värvi pigmendid, antotsüaanid ja karotinoidid (värvained, mis annavad vastavalt sinakaid-punakaid ja kollakaid-oranþikaid toone). Enne lehtede langemist liigub osa orgaanilisi aineid lehtedest varde (tüvesse ja okstesse). Lehtede varisemine on taime bioloogiline kaitse vee auramise eest suvel või külma eest talvel, koos lehtedega vabaneb taim ka eritatavatest ainetest. Lehed varisevad, kui leherootsu alusel tekib nn eralduskiht- sealsed rakud surevad ja kaotavad keemiliste protsesside käigus (näiteks muutub kaltsiumpektinaat vee lahustuvaks pektiiniks) omavahelise seose. Lehearmi hakkavad katma korgistunud kestaga rakud, mis takistavad vee aurustumist.

Lehe ülesanded

Leht on taime peamine
— fotosünteesi-,
— hingamise- ja
— transpiratsiooniorgan*.

Transpiratsioon - vee aurustumise protsess.

Peale ülalnimetatud kolme peamise ülesande võib lehtedel olla teisigi funktsioone:

• säilitamine (varuained, kapsas);
• kaitse (astlad, karuohakas);
• lisa-toitumisorgan (putukate püüdmine, huulhein);
• kinnitumine (ronitaimed, hernes);
• vegetatiivne paljunemine (uus taim saab alguse lehest)

Ülalnimetatud funktsioonidest tulenevalt eristatakse näiteks järgmisi lehe muudendeid: varu-leht, astel, köitraag, püünis-leht.

Lehe morfoloogia

Meie kodumaistel taimedel on enamasti väikesed lehed, ent näiteks Brasiilias kasvava raafiapalmi leherootsu pikkus ulatub 4...5 meetrini, laba pikkus 20 ning laius 12 meetrini. Veetaimedest on suurimate lehtedega Amazonase jõgikonnas kasvav Victoria (ca 2 m), kelle leht võib kanda ca 40 kg raskust.

Peale nn pärislehtede tuntakse

•  alalehti - välja arenemata või muundunud kujuga eriülesannet täitvad lehed (näiteks idulehed ja pungasoomused) ning
•  kõrglehti - õievartel asuvad, tihti värvunud (kalla).

Lehelaba võib olla üldkujult kolmenurkjas, sealhulgas nõeljas (osad maltsad); nelinurkne, sealhulgas rombjas (vesihein), lineaalne (laugud); ümardunud, sealhulgas äraspidimunajas (leesikas), südajas (osad kannikesed), neerjas (vesikupp) jne. Lehelaba erinevaid kujusid ja nende nimetusi kasutatakse taimede määramisel, nende siin nimetamata variante saategi uurida taimemäärajatest. Lehelabas paiknevad õhulõhed (vt Taimekoed), mis veetaimedel jäävad ülapoolele.

Lehelabal võib olla erineva kujuga väljalõikeid, vastavalt sellele on lehed
— hõlmised - väljalõiked ulatuvad kuni kolmandikuni poole lehelaba laiusest (tamm, kortsleht, lodjapuu);
— lõhised - väljalõiked kuni 2/3 poole lehelaba laiusest (võilill, ohakad);
— jagused - väljalõiked kuni aluseni või keskrooni (rukkilill, raudrohi, kurerehad);

Jaguseid lehti ei tohi segamini ajada liitlehtedega, mille puhul ühisele rootsule kinnitub iseseisvate rootsukeste abil kaks või enam lehelaba (pihlakas, saar). Neile vastanduvad liigestumata labaga lehed, lihtlehed (vaher, pärn).

Leheserv on terve (sirel) või sisselõigetega. Viimasel puhul on tegemist sälkudega, nagu saagjad (kask) lehed või hambulise servaga, nagu täkilised (lepiklill) lehed.

Leherood moodustuvad lehelaba põhikoes kulgevatest juhtkimpudest, mille kaudu toimub vee, mineraal- ja orgaaniliste ainete vool lehes. Pearoost hargnevad külgrood, nendest mõnikord veel kõrgemat järku rood, moodustades roodude võrgu.

Lehtede roodumine toimub teatud korrapärasusega:
— dihhotoomne - leherood hargnevad korduvalt kaheks ega ühine omavahel (jalakas);
— sulgroodne - lehel on üks pearood ja külgrood (kask);
— sõrmroodne - lehel on üks pearood koos aluselt kiirtena lähtuvate külgroodudega (hobukastan);
— rööproodne - ühesugused rood suunduvad lehelaba aluselt tipuni (kõrrelised);
— kaarroodne (teeleht, maikelluke);
— võrkroodne - rood moodustavad võrgustiku (tarnad);

Leherootsu kuju on varieeruv. Leheroots võib alumises osas laieneda ning ümbritseda vart, moodustades lehetupe (kõrrelised, sarikalised*).

Sarikalised - katteseemnetaimede sugukond, kuhu Eesti taimedest kuuluvad näiteks porgand, heinputk, köömen.

Lehe siseehitus

Lehte katab mõlemalt poolt epidermis (kattekude), mida omakorda katab kutiikula*. Epidermises paiknevad õhulõhed, mille kaudu toimub gaasivahetus väliskeskkonnaga.

Kahe epidermise vahel paikneb kloroplaste sisaldavate elusrakkude kogum, mesofüll (põhikude). See on enamasti eristunud sammaskoeks ja kobekoeks.

Sammaskude on kohastunud fotosünteesiks (vt ka Taimefüsioloogia), tema rakkude asetus (korrapäraselt üksteise kõrval) võimaldab efektiivselt kasutada päikesevalgust.

Kobekude on kohastunud gaasivahetuseks, võimaldades õhulõhede kaudu sisenenud välisõhul tungida sügavale rakkude vahele. Kobekoe rakud on veidi kõverdunud, nende vahel on suured rakuvaheruumid. Kobekoe rakud aitavad sammaskude veega varustada. Siin toimub ka rakkudest eraldunud vee aurustumine.

Lehes kulgevad rood on juht- ja tugikoest.

Kutiikula - teatud rasvainest, kutiinist (keemiliselt rasvhapete-, suberiin- ja felloonhapete estrid) moodustunud kate.

Lehtede ehituse eritüüpe

Lehtede omapärane ehitus kujuneb vastavalt kasvukohale. Siinkohal mõned äärmuslikumad näited:

Lehe talitlus

Lehe peamised füsioloogilised ülesanded on fotosüntees ja transpiratsioon. Nendest protsessidest on lähemalt juttu Taimefüsioloogia peatükis, siinkohal on toodud vaid üldised põhitõed.

Fotosüntees on reaktsioonide ahel taimeraku kloroplastides, mille käigus väliskeskkonnast omastatud vesi ja süsihappegaas muudetakse päikeseenergiat kasutades orgaaniliseks aineks. Orgaanilise aine süntees on fotosünteesi põhieesmärk, hapnik eraldub kõrvalproduktina veemolekulide lagundamisel. Vajalik süsihappegaas saadakse atmosfäärist, kuhu see koguneb nii elus- kui eluta looduses toimuvate protsesside tulemusena. Muide, ka taimed ise eraldavad hingamise käigus süsihappegaasi. Fotosüntees toimub tänu valgusenergiale, mis ergastab klorofüllimolekulid taimeraku kloroplastide membraanidel. Edasised reaktsioonid toimuvad juba ergastatud klorofülli energia arvel.

Fotosünteesil kasutatakse ära vaid väike osa (1...5%) lehepinnale langevast valgusenergiast.

Fotosünteesi esmane produkt on glükoos, millest hiljem moodustatakse näiteks tärklis.

Peale valguse sõltub fotosünteesi intensiivsus veel süsihappegaasi kontsentratsioonist, õhutemperatuurist jm.

Transpiratsioon on vee aurustumise füsioloogiline protsess taimest. Põhiliselt on transpiratsiooniga seotud küll lehed, kuid lisaks ka teised taimeorganid. Transpiratsioon tagab vee pideva liikumise taimes, ka juurte imamisjõu. Transpireerides alaneb lehe temperatuur (võrdle higistamisega inimesel). Seda protsessi mõjutavad eelkõige tuul ja valgus, mille suuremad intensiivsused suurendavad ka transpiratsiooni. Et transpiratsioon ja fotosüntees on omavahel tihedalt seotud, on taimede seisukohalt siin teatud vastuolu - avatud õhulõhed suurendavad küll fotosünteesi intensiivsust (gaasivahetus paraneb), kuid ka transpiratsiooni, mille tõttu võib taim kaotada liigset vett. Ja vastupidi. Siin, nagu eluslooduses üldse, peab organism leidma teatud tasakaalu.

Aktiivne liikumine on seotud turgori* muutusega leherootsu alumistes rakkudes. Kui turgor langeb leherootsu alumise poole rakkudes, langeb leht longu. Lehed sooritavad aktiivseid liigutusi mehaaniliste ärritajate, valguse või temperatuuri toimel.

Turgor - raku siserõhk.

Lehestik

Leheseis on lehtede asetus varrel, see võib olla
— vahelduv - igasse sõlmekohta kinnitub üks leht (nisu),
— vastak - igasse sõlmekohta kinnitub kaks lehte (palderjan) või
— männaseline - igasse sõlmekohta kinnitub kolm või enam lehte (madarad).

Erilehisus ehk heterofüllia on nähtus, kus ühel ja samal taimel esineb kujult kahesuguseid lehti (särjesilmad, kõõluslehed - tüüpiline näide ongi veetaimede ujulehed ja veesisesed lehed; maismaataimedest näiteks luuderohi).

Abilehed - harilikult paarilised väikesed lehed sõlmekohtades leherootsu alusel. Mõnedel taimedel on nad varakult varisevad (kask), mõnedel suured ja kogu eluea säilivad (hernes). Abilehed võivad olla muundunud asteldeks, näärmeteks või köitraagudeks.

Harjutusi

1. Mille järgi teha vahet:
   ... hõlmisel ja lõhisel lehelabal?
   ... liht- ja liitlehel?
   ... fotosünteesi- ja hingamisprotsessil?



2. Taimeraku ainevahetuse uurimiseks korraldati katse:
   • Taim paigutati pimendatud purki;
   • Taime juurde juhitav õhk läbis enne naatriumhüdroksiidi ning seejärel kaltsiumhüdroksiidi lahuse;
   • Kõik anumad olid üldiselt kinnised, vaid voolikute jaoks olid kaanes avad;
   • Taimega purgist väljuv voolik läbis taas kaltsiumhüdroksiidi lahuse;
   

   
   NaOHCa(OH)₂ taim | pimendatud purgis Ca(OH)₂

   • Millist protsessi taimerakus uuriti? Kirjuta vastav reaktsioonivõrrand!
   • Milleks oli vaja õhu eelnev läbijuhtimine vastavatest lahustest?
   • Mis reaktsioon toimub viimases anumas: tooge reaktsioonivõrrand!
   • Milliste tegurite abil mõjutaksite fotosünteesi intensiivsust?
   • Kirjeldage, kuidas praktikas toimiksite?
   • Mis on lehtede langemise põhjused, mis tagajärjed?
   • Mil moel tõestate võhikule, et okas on leht?



3. Öelge ühe sõnaga, millist ülesannet taime jaoks täidab:
   ...püünis-leht?
   ...astel?
   ...köitraag?
   


4. Nimetage kserofüüdi kolm kohastumust kasvamaks kuivas kasvukohas!



5. Mis põhjusel...
   ... puiduosa väike osakaal veetaime tugikoes?
   ... on sukulendi õhulõhed päeval suletud?
   


6. Kuidas on seotud transpiratsioon lehtedest ning osmoos juurtes?



7. Kas teate...
   ... lehe ülesandeid?
   ...lehe siseehituse osi ja nende ülesandeid?
   ... kserofüüdi, okaspuu ja veetaime lehe ehituse omapära?
   ... lehe morfoloogia iseloomustamisel kasutatavaid oskussõnu?
   


8. Kas oskate...
   ... kirjeldada fotosünteesi toimumise eeldusi ja tulemust?
   ...kirjeldada transpiratsiooniga kaasnevaid nähtusi taimeorganites?
   ...skemaatiliselt kujutada lehe siseehitust, lehtede roodumisviise ning roodumise tüüpe?



9. Kas mõistate...
   ... lehtede varisemise bioloogilist tähtsust?
   ... lehe morfoloogiaga seotud mõistete tähtsust taimeliikide määramisel?
   ... lehtede rolli inimeste elus?