logo
 
Urmas Tokko konspekt

TAIMEDE KASV

Kasv on organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine, mis on põhjustatud rakuosade ja rakkude juurdetekkimisest.

Kasvu aluseks on rakku saabunud toitainete muutmine raku ehituslikeks osadeks ja rakkude jagunemine. Taime venimiskasv toimub rakkude mahu suurenemisel vee kogunemise tõttu.

Taimedel jätkub kasv kogu eluea jooksul. Elundite kasv toimub kindlates kohtades, kus paiknevad meristeemkoed (vt Taimekoed).


Taimed võivad kasvada:
— tipmiselt, näiteks juured;
— vahelmiselt, näiteks kõrreliste sõlmevahed;
— jämedamaks, näiteks puud kambiumi arvel;
— aluselt, näiteks kõrreliste lehed;

Kasv on tihedalt seotud arenguga, taimeosade kvalitatiivsete muutustega, kus muutuvad nende kuju ja funktsioonid.



Kasvu ja arengut reguleerivad tegurid on:
— geenid;
— keskkonnatingimused;
— ensüümid*;
— ainevahetuse vaheproduktid, tihtipeale takistab valminud produkt ise enese tootmise jätkamist (reguleerides geenide avaldumist);
— spetsiaalsed regulaatorained (vt. allpool);
— Need tegurid võivad muidugi ka kombineeruda.

Ensüümid - valgud, mis reguleerivad biokeemilisi protsesse organismis.



Fütohormoonid

Kasvu ja arengut suunavaid regulaatoraineid taimedes nimetatakse fütohormoonideks. Neid, nagu hormoone inimese puhulgi, tekib väga väikestes kogustes teatud organismiosades, kust nad laiali transporditakse.

Taime kasvu ja arengu stimulaatoritena toimivad näiteks järgmised fütohormoonid:
— auksiin (indool 3-äädikhape, IAA), tekib võsu tipmises meristeemis ning ärgitab rakkude jagunemist ja venimiskasvu;
— tsütokiniinid, tekivad juure meristeemis, toime sarnane eelmisele



Taime kasvu ja arengu pidurdajatena toimivad näiteks:
— etüleen, muuhulgas kiirendab viljade valmimist, lehtede varisemist jm;
— abstsiishape, sünteesitakse lehtedes ja viljades, pidurdab rakkude jagunemist ja vananemist;




Fotoperiodism

Fotoperiodism on kasvu ja arenguga seotud nähtuste sõltuvus päeva pikkusest, öö ja päeva vaheldumisest. Näiteks nn pikapäevataimed (riis, sojauba) hakkavad õitsema alles siis, kui päev saavutab teatud pikkuse (üle 12 tunni), nad valmistuvad õitsemiseks valguses. Lühipäevataimed (meie suviteraviljad) vajavad küllaldaselt pikka katkematu pimeduse perioodi ja seega lühemat päevavalgusaega, nad valmistuvad õitsemiseks pimeduses.

Fotoperioodilise mõju vastuvõtjaks on lehed, millest keemiline signaal antakse teistesse taimeosadesse.


Urmas Tokko konspekt

Autor ja toimetajad on tänulikud mistahes märkuste, paranduste ja täpsustuste eest. Konspekt on osaliselt vananenud. Ootame ka uusi kasulikke veebiviiteid.

Koostanud © Urmas Tokko
Tartu Tamme Gümnaasiumi bioloog
Elektronpost: tokko@tamme.tartu.ee

Post: Tamme Gümnaasium
Tamme pst 24a
50404 Tartu
Telefon: 7428880, fax: 7428744


Õppematerjali kopeerimine ja paljundamine autori loata on keelatud

Õppematerjali lugejal palutakse arvestada tõigaga, et see kajastab mõnevõrra varasemaid vaateid. Vetikaid on käsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hõimkondadeks ei lange päris kokku "Üldbioloogia II osas" tooduga.

Õppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999

Seni     korda konspekti uuritud alates 13.05.09


Urmas Tokko konspekt

Peatükid

Urmas Tokko konspekt

Peatükid

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
logo
 
 
lehepea
 
Esilehele
logo
logo
ebu@ebu.ee | Vanemuise 46, 51014 Tartu | reg.nr 80200761 | IBAN EE112200221025109079
Menüü