logo
 
Urmas Tokko konspekt

VILI — fructus

Vili kujuneb emaka sigimikust. Tihti jäävad vilja külge ka teised õieosad (eriti õiepõhi).

Vilikond kujuneb õisikust.

Koguvili on mitme osaviljaga vili, mis on kujunenud liitumata emakatest.

Viljade suurus, kuju ja kaal on taimeriigis väga varieeruvad (näiteks puju vili kaalub vaid paar kümnendikku milligrammi, kõrvitsalistel võib vilja mass ulatuda kümnete kilodeni).

Toored viljad on kloroplastide tõttu enamasti rohelised, küpsed viljad aga kromoplastide ja rakumahla pigmentide tõttu paljudes värvitoonides.


Viljade kasutamine

Viljadesse kogunenud toitainete tõttu moodustavad need põhilise toiduaineteallika loomsetele organismidele. Tärkliserohked on teraviljade terised ja banaani viljad, valgurohked liblikõieliste seemned ja viljad, rasvainete-, õliderohked päevalille, rapsi, kookospalmi viljad. Troopikas kasvatatakse kohvipuud ja kakaopuud, vürtsiseid vilju saadakse näiteks pipralt, vanillilt ja muskaatpähklipuult, kõigile on hästi tuntud tsitruselised (apelsin jt), parasvöötme puuviljad (õun). Puuvillapõõsa seemnekesta tselluloossed väljakasved on kasutusel tekstiilitööstuses, idanevate seemnete suhkruid kääritatakse alkoholiks.


Viljade levimine

    Tuntumad levimisviisid on:

  • Autohooria - levised* kanduvad taimest eemale tema enda sellekohase seadeldise abil (näiteks lemmaltsa ja kurereha paiskviljade kuivamisel tekivad pinged eri kudede vahel, mille tulemusel vili äkitselt avaneb).
  • Anemohooria ehk tuullevituse puhul on levistel sageli lendkarvad (võilill, hundinui) või tiivad (nn tiibviljad saarel, kuusel), samuti võivad levised olla väga kerged ja peened (toitekoeta seeme käpalistel) või paisunud (tarnad).
  • Hüdrohooria ehk vesilevi puhul on levistel tavaliselt midagi ujumist soodustavat - õhuruumid või kerge kaal.
  • Zoohooria ehk loomlevi puhul kanduvad viljad edasi loomade karvade küljes (haak-konksukestega takja või mõõla viljad) või nende seedeelundeid läbinuna (tammetõru, marjad). Ka inimene aitab tahtlikult või tahtmatult kaasa viljade levimisele.

Levis - vilja osa, mida taim kasutab levimiseks; tavaliselt viljad või seemned.


Viljade liigitus


Vilju liigitatakse
— viljakesta konsistentsi (kuiv või lihakas),
— seemnete arvu (1 või palju) ja
— vilja avanemise (ava- või sulgvili) järgi.

Viljade põhitüübid

Lihakviljad:

  • mari - lihakas viljakest, paljuseemneline (tomat, kartul, sõstrad, maikelluke);
  • õunvili - paljuseemneline, peale sigimiku võtab selle moodustamisest osa ka õiepõhi (pihlakas, pirnipuu);
  • kõrvitsvili - puitunud väliskestaga, alumisest sigimikust tekkinud vili (kurk, kabatšokk);
  • pomerantsvili - väliskest eeterlike õlide mahutitega, keskmine kest valge ja kuiv, sisekest mahlakas (apelsin, greip, sidrun);
  • luuvili - enamasti üheseemnelised, õhuke väliskest, puitunud sisekest, keskmine kest lihakas (ploomi- ja kreegipuu, leeder, leesikas)

Avanevad kuivviljad:

  • kupar - avaneb tipus olevate avade või pikilõhede varal (magunad, lina, tulp);
  • kukkurvili - avaneb piki kõhtmist õmblust, ühepesaline (käoking, kurekell);
  • kaun - avaneb piki kõhtmist ja selgmist õmblust, ühepesaline (liblikõielised);
  • kõder - avaneb piki kaht õmblust, kahepesaline, võivad olla lülilised, seemned kinnituvad pikivaheseina külge (põldrõigas, sinep)

Kuivad sulgviljad:

  • pähkel, pähklike, tõru - üheseemnelised, puitunud viljakestaga. Pähkel (sarapuu) on suurem kui pähklike (ojamõõlal ja karukellal on osapähklikesed varustatud levimist soodustavate lisemetega, kibuvitsal on nad koguvilja sees, maasikal aga pinnal), tõru on alusel ümbritsetud kausikujulise lüdiga;
  • seemnis - nahkjas viljakest ei ole seemnekestaga kokku kasvanud (korvõielistel, näiteks päevalillel), tiibvilion seemnis, mille viljakestal on tiibjad väljakasved (saar, kask, jalakas);
  • teris - nahkjas viljakest on seemnekestaga kokku kasvanud (teraviljad)


Urmas Tokko konspekt

Autor ja toimetajad on tänulikud mistahes märkuste, paranduste ja täpsustuste eest. Konspekt on osaliselt vananenud. Ootame ka uusi kasulikke veebiviiteid.

Koostanud © Urmas Tokko
Tartu Tamme Gümnaasiumi bioloog
Elektronpost: tokko@tamme.tartu.ee

Post: Tamme Gümnaasium
Tamme pst 24a
50404 Tartu
Telefon: 7428880, fax: 7428744


Õppematerjali kopeerimine ja paljundamine autori loata on keelatud

Õppematerjali lugejal palutakse arvestada tõigaga, et see kajastab mõnevõrra varasemaid vaateid. Vetikaid on käsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hõimkondadeks ei lange päris kokku "Üldbioloogia II osas" tooduga.

Õppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999

Seni     korda konspekti uuritud alates 13.05.09


Urmas Tokko konspekt

Peatükid

Urmas Tokko konspekt

Peatükid

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
logo
 
 
lehepea
 
Esilehele
logo
logo
ebu@ebu.ee | Vanemuise 46, 51014 Tartu | reg.nr 80200761 | IBAN EE112200221025109079
Menüü