logo
 
Urmas Tokko konspekt

Floora ehk taimestik

Floora on mingil alal taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum. Looduslik floora on aja jooksul täienenud kultuurflooraga. Floorat uurib floristika.

Tuntumad Eesti floora uurijad on Th. Lippmaa (1930-ndad aastad), L. Laasimer, J. Eilart, H-E. Rebassoo (1960-ndad).

Floorat iseloomustab liigirikkus. See oleneb ala suurusest, keskkonnatingimustest, floora kujunemise ajaloolistest asjaoludest, inimmõjust, aga ka uurituse tasemest ja liikide käsitlemise ulatusest.

Floora kirjeldamiseks ja analüüsimiseks kasutatakse näiteks erinevatesse elementidesse, erinevatesse sugukondadesse-, eluvormidesse-, strateegiatüüpidesse- (vt allpool) või inimkaaslevusgruppidesse (vt Kultuurtaimed) kuuluvate taimeliikide suhet.

Floorat iseloomustavad ka reliktid ja endeemid.

Reliktid ehk jäänukliigid on liigid, kelle levila on aja jooksul taandunud, Eestis näiteks keskaegkonna kriidiajastust* jäänud hõlmikpuu (Ginkgo biloba).

Endeemid on liigid, kes on levinud ainult ühel suhteliselt piiratud alal maailmas. Eesti tuntud endeem on saaremaa robirohi.

Kriidiajastu - geoloogilise ajaskaala järgi 136 miljonit aastat tagasi alanud ja umbes 70 miljonit aastat kestnud keskaegkonna ajastu; Sel ajal tekkisid esimesed õistaimed, surid välja hiidroomajad jne. Keskaegkond on üks viiest Maa ajaloo suurtest perioodidest.

Flooraelemendid on liikide rühmitus, mis on saadud lähtuvalt nende levikust, taimestiku tekke- ja arenguloost. Taimeliikide leiukoha andmete järgi saadud ühtelangevate levilatega liikide rühm on geoelement (näiteks arktilisse või atlantilisse geoelementi kuuluvad liigid). Ökoelement saadakse võrreldes liikide nõudlust keskkonnale (näiteks kuusikutaimed või rannikutaimed).


Floorade sarnasus, floristiline rajoneerimine

Teatud sarnasuste alusel saab alasid floristiliselt rajoneerida. Rajoneerimise üksused on (alates suurimast) riikkond (näiteks Holarktis), regioon (Eurosiberi), provints (Baltikum), valdkond (Kagu-Eesti);

Kahe erineva ala floorade sarnasust on võimalik leida Jaccardi sarnasuskoefitsiendi abil:


CC1 — Jaccardi sarnasuskoefitsient
C – kummalegi alale sarnaste liigide hulk
S1 — esimesele alale spetsiifiliste liikide hulk
S2 — teisele alale spetsiifiliste liikide hulk

Mida suurem on Jaccardi koefitsient, seda sarnasemad nende alade floorad on.


Urmas Tokko konspekt

Autor ja toimetajad on tänulikud mistahes märkuste, paranduste ja täpsustuste eest. Konspekt on osaliselt vananenud. Ootame ka uusi kasulikke veebiviiteid.

Koostanud © Urmas Tokko
Tartu Tamme Gümnaasiumi bioloog
Elektronpost: tokko@tamme.tartu.ee

Post: Tamme Gümnaasium
Tamme pst 24a
50404 Tartu
Telefon: 7428880, fax: 7428744


Õppematerjali kopeerimine ja paljundamine autori loata on keelatud

Õppematerjali lugejal palutakse arvestada tõigaga, et see kajastab mõnevõrra varasemaid vaateid. Vetikaid on käsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hõimkondadeks ei lange päris kokku "Üldbioloogia II osas" tooduga.

Õppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999

Seni     korda konspekti uuritud alates 13.05.09


Urmas Tokko konspekt

Peatükid

Urmas Tokko konspekt

Peatükid

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
logo
 
 
lehepea
 
Esilehele
logo
logo
ebu@ebu.ee | Vanemuise 46, 51014 Tartu | reg.nr 80200761 | IBAN EE112200221025109079