SÕNAJALGTAIMED — Pteridophyta

Sõnajalgtaimi tuntakse ca 11000 liiki, Eestis kasvab neid 44 liiki.

Sõnajalgtaimede eellased olid taimeriigi evolutsioonis esimesed maismaataimed, hakates umbes 500 miljonit aastat tagasi, ordoviitsiumi ajastul, merest ka maismaale kasvama tungima (tollased taimed kuulusid nn ürgraigaste rühma).

Sõnajalgtaimed - osjad, kollad ja sõnajalad - olid valitsevaks taimerühmaks karboni ajastul, ca 340 miljonit aastat tagasi. Tollaste puu-kujuliste sõnajalgade jäänustest moodustus kivisüsi*, sellest ka karboni sünonüüm, kivisöeajastu.

Kivisüsi moodustus sarnaselt turba tekkele pooleldi lagunemata taimejäänustest. Pika aja jooksul setete alla jäänud taimne materjal tihkestus kõrgel rõhul ja -temperatuuril.

Sõnajalgtaimede üldtunnused:
— Sõnajalgtaimedel on võsu ja juured;
— Vartes on eristunud juht- ja tugikude;
— Osjad, kollad ja sõnajalad on eostaimed;
— Nad on enamasti mitmeaastased rohttaimed, kuid esineb ka liaane*, epifüüte* ja puukujulisi taimi;
— Sõnajalgtaimede viljastamine on enamasti seotud veega, nende areng viljastamisest täiskasvanuks saamiseni on aeglane;
— Sõnajalgtaimede sporofaas* (2n) kestab gametofaasist* (n) kauem (vt Taimede paljunemisviisid)

Epifüüt - teistel taimedel kasvav, kuid mitte parasiteeriv taim.

Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised).

Liaan - ronitaim.

Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline).

Sõnajalgtaimede paljunemine

(maarjasõnajala näitel)

Maarjasõnajala eosed valmivad lehtede alumisele poolele kinnitunud eoslates ehk sporangiumites. Eosest arenenud eellehele (n) tekivad nii emas- kui isassuguorganid, arhegoonid ja anteriidid. Eelleht on tegelikkuses vaid kuni 4 mm läbimõõdus. Arhegoonides ja anteriidides tekkinud sugurakud saavadki tänu veele kokku eellehe pinnal. Tekkinud sügoodist* (2n) areneb sõnajalgtaim (sporofüüt, 2n), millele aja möödudes ilmuvad eoslad. Sporangiumites meiootiliselt* tekkinud üherakulised eosed on taas haploidsed* (n).

Seega on sõnajalgtaime rakud erinevalt sammaltaimest diploidse kromosoomistikuga. Sellist eluperioodi nimetatakse sporofaasiks. Sõnajalgtaime gametofaasi moodustavad eos, eelleht ning sellel arenenud suguorganid ja sugurakud.

Haploidne (ühekordne) kromosoomistik - igat kromosoomi rakus on vaid üks komplekt. Neil puuduvad paarilised, nendega sarnased (homoloogilised) kromosoomid selles rakus.

Meioos - rakkude jagunemise viis, mille käigus tekkinud tütarrakkudesse jääb poole vähem kromosoome.

Sügoot - viljastatud munarakk.

Sõnajalgtaimed on osjad, kollad ja sõnajalad. Neid rühmi eristab ehituse, paljunemise ja muu eluviisi omapära.

Osjad

Osjadel (perekond Equisetum) on tavaliselt õõnsad varred, sõlmed ja sõlmevahed ning männastena* asetsevad oksad. Osjade taandarenenud lehti asendavad fotosünteesivad varred. Mõnedele osjaliikidele (põldosi) on iseloomulik kevad- ja suvivõsu olemasolu. Kevadvõsu on klorofüllita ning kannab eospäid, suvivõsu aga roheline, fotosünteesivõimeline ja steriilne. Osja võsul, okste kinnitumiskohal on taandarenenud lehed märgata "hammastena", nende hulk on oluline liikide määramistunnus.

Eestis kasvavast 9 osjaliigist nimetagem aas-, põld-, konna-, soo- ja raudosja.

Männasjas asetus - lehtede või okste paiknemisviis varrel, kus ühel tasapinnal (ühte kohta kinnitub) paikneb rohkem kui kaks taimeorganit (lehte või oksa).

Kollad

Kollad (perekond Lycopodium) on väga aeglase arenguga. Seetõttu on ka kõik Eestis kasvavad kollaliigid (karu-, katte-, soo-, ungru- ja vareskold) looduskaitse all. Koldade varred on kaetud väikeste igihaljaste lehtedega, mille vahel osadel liikidel eosed valmivadki. Kuid näiteks katte- ja karukollal valmivad eosed taime tipust väljaulatuvatel kandjatel kasvavates eospeades. Karu- ja kattekollal on väliselt lihtne vahet teha karukolla lehtede tippude põhjal, need on pikalt karvaks ahenenud. Nii, et karukold paistab "pehmem". Kollaeoseid kasutati imikupuudrina.

Sõnajalad

Sõnajalad on evolutsiooniliselt ürgsemad kui osjad ja kollad. Eesti sõnajalgadest nimetagem maarja-, laane-, suga-, naiste-, soo- ja mets-soosõnajalgu. Sõnajalgtaimede liikidest Eestis haruldasemad on näiteks koldjas selaginell, raunjalad (pangapragudes), võtmeheinad, imarad jt.

Harjutusi

1. Loetlege sõnajalgtaimede tunnused, mis viitavad nende kõrgemale arengutasemele sammaltaimedega võrreldes!


2. Kas lause on tõene või väär? Vajadusel muutke üht sõna, et saada tõene lause! (Eitust ärge kasutage!)
   • Sõnajalgtaimede sporofaas kestab gametofaasist kauem.
   • Arhegooni viljastamisel seemneraku poolt tekib sügoot.
   • Põldosi paljuneb suvivõsu eoslates meiootiliselt valminud eostega.
   • Karboni-ajastu sõnajalgtaimi kasutavad kaasaja inimesed maavarana, kütteks.


3. Selgitage erinevus:
   — sporofüüt; sporofaas;
   — haploidne kromosoomistik; diploidne kromosoomistik;
   — osja suvivõsu; osja kevadvõsu;


4. Eestis kasvab 44 sõnajalgtaime liiki. Mitu neist kuulub täpsemalt sõnajalgade rühma?


5. Kuidas eristada sõnajalga osjast?


6. Kas teate...
   ...sõnajalgtaimede üldtunnuseid?
   ...sõnajalgtaimede rühmade - osjade, koldade ja sõnajalgade - üldiseloomustusi?
   ...Eesti levinumate sõnajalgtaimede liiginimesid?


7. Kas oskate...
   ...kirjeldada kivisöe moodustumist karboniajastul?
   ...jutustada sõnajalgtaimede elutsüklist, eose idanemisest kuni uute eoste valmimiseni?


8. Kas mõistate...
   ...sõnajalgtaimede tähtsust kaasaja inimese jaoks?
   ...sõnajalgtaimede kõrgemat arengutaset sammaltaimedest ja vetikatest?