VETIKAD — Algae

Vetikaid uuriv teadusharu on algoloogia.

Vetikad arvatakse põlvnevat viburloomadest, üherakulistest fotosünteesivõimelistest organismidest. Niitja kujuga hulkraksetest rohevetikate eellastest said ilmselt alguse praeguste kõrgemate taimede eellased.

Vetikad on juurte, varre ja lehtedeta foto-autotroofsed* taimsed organismid.

Tõeliste taimeorganite puudumise tõttu kuuluvad nad alamate taimede hulka, nende keha üldnimetus on rakis (sarnaselt samblike tallusega).

Vetikad olid esimesed fotosünteesivad organismid Maal (ca 1,5 miljardit aastat tagasi).

Autotroofid on organismid, kes on võimelised päikese- või keemilise sideme energiat kasutades moodustama anorgaanilistest ainetest orgaanilisi. Fotoautotroofid kasutavad siis päikeseenergiat.

Vetikate kasutamine
— toiduks ja toiduainetetööstuses: nn merikapsas;
     —— sh agar-agar marmelaadi toorainena;
— loomasöödana ja põlluväetisena;
— bioindikatsioonis - testorganismidena veekogude saastatuse hindamisel;
— tööstuses, näiteks tarrendite valmistamisel mikroobide söötmete jaoks jm

Levik ja ökoloogia

Enamik vetikaid elab veekogudes, nii magedas-, riim*- kui ka soolases vees, kuid neid leidub ka maapinnas ja õhkkeskkonnas (näiteks rohevetikas Pleurococcus sp). Veepinnal hõljudes kuuluvad nad planktoni ehk hõljumi koosseisu, veekogu põhjas elunedes aga bentose ehk põhjaelustiku koosseisu. Vees hõljumiseks on vetikatel sageli gaasipõiekesed (põisadru), jätked ning rakkudes lipiide või gaase sisaldavad organellid (vakuoolid).

Nimetus «vetikad» saab meile arusaadavamaks tänu tõsiasjale, et kõik sellesse rühma kuuluvad organismid peavad mingi aja oma elutsüklist (vähemalt paljunemiseks) olema seotud veega.

Orgaanilise aine ja hapniku tootjatena on nende olemasolu vältimatult vajalik kõigile heterotroofidele*.

Heterotroofid on organismid, kes suudavad küll orgaanilist ainet muundada, kuid ei ole võimelised seda moodustama lihtsatest anorgaanilistest ühenditest.

Riimvesi - vähese soolasisaldusega, 0,5...18 (3...30) ‰ (promilli) (g/l), vesi.

Igapäevaelus kasutatakse mõistet vee õitsemine — see tähendab vetikate vohamist veekogus. Enamasti on see seotud veekogu eutrofeerumisega, selle muutumisega rohketoiduliseks. Kuigi peamiseks veekogude reostajaks on inimene, toimuks eutrofeerumine pikkamööda ka looduslikult. Vee õitsemisega kaasneb vahel ka toksiinide (mürkainete) liigne eraldamine keskkonda. Rohkem tuleb see kõne alla nn sinivetikate ehk tsüanobakterite puhul (Anabaena sp), kes praegusaegse süstemaatika seisukohalt ei kuulu taimeriiki, ega ole seega ka vetikad.

Vetikate ehitus

Vetika rakise rakud on kaetud tugeva tselluloosist (jällegi viide nende kuuluvusele taimeriiki) ja pektiinainest kestaga. Viimane võib vahel olla veelgi tugevdatud ränioksiidi sisalduse tõttu. Vetikarakus on pigmente sisaldavad kromatofoorid*.

Kromatofoor - "värvikandja", pigmente kandvad moodustised rakus.

Pigment - värvaine.

Koloonias puudub (või on vähetähtis) rakkudevaheline tööjaotus, see eristabki neid hulkraksest organismist. Hulkraksete vetikate mõõtmed võivad ulatuda meetriteni.

Vetikate paljunemine

Põhiliselt paljunevad vetikad eostega (need võivad olla viburitega või ilma) või suguliselt. Vegetatiivne paljunemine võib toimuda pooldumise, koloonia jagunemise või eriliste sigipungade abil.

Sugulisel paljunemisel ei pea sugurakud ilmtingimata väliselt erinema.

Vetikate süstemaatika

Vetikate süstemaatika praegune [1999. a] seis liigitab vetikateks näiteks pruun, puna- ja rohevetikad, samas kui sinivetikad paigutatakse bakterite- ja ränivetikad algloomade juurde.

Harjutused

1. Selgitage, kuidas toimuks veekogude eutrofeerumine ka ilma inimese tegevuseta?


2. Miks kerasviburlast ei peeta hulkrakseks organismiks, kuigi ta koosneb paljudest rakkudest?


3. Osa teadlasi pooldab tsüanobakterite paigutamist taimeriiki (mitte bakterite rühma). Millised võiksid olla nende argumendid?


4. Kas bentoses võib leiduda rakiseid? Selgitage!


5. Mille poolest erinevad Pleurococcus ja Anabaena, leidke kaks erinevust?


6. Kas teate...
   ...mõisteid: rakis; autotroof; heterotroof; eutrofeerumine; rakukoloonia; plankton; bentos?
   ...vetikate paljunemisviise?


7. Kas oskate...
   ...põhjendada vetikate kuulumist alamate taimede hulka?
   ...kirjeldada vetikate ehitustüüpe?
   ...selgitada "vee õitsemise" põhjusi?


8. Kas mõistate...
   ...vetikate rolli looduses ja inimeste elus?
   ...inimtegevuse osa veekogude eutrofeerumisel?
   ... inimtegevuse mõju vetikate elule?