TAIMEDE LIIKUMISNÄHTUSEDTaimede liikumised on seotud kasvamise või rakkude turgori* muutumisega, liikumise all peetakse siin silmas asendimuutusi ruumis. Liigutuste tüübid taimedel Tropismid (suundused) on kõverdumisliikumised, mille suuna määrab kindlasuunaline ärriti. Fototropismi puhul on ärritajaks valgus, peamiselt liigub taimeosa valguse poole, harvem sellest eemale.
Geotropismi tõttu suundub juur Maa keskpunkti poole, olenemata seemne mulda asetamise asendist. Geotropismi puhul on ärritajaks raskusjõud, maakera külgetõmme. Kemotropismi puhul on ärritajaks mingi keemiline aine, näiteks vesi, süsihappegaas. Tropismid on tavaliselt kasvuliikumised, kiiresti kasvav külg kumerdub, aeglaselt kasvav külg jääb nõgusaks. Nastid on kõverdusliikumised, mille suund on määratud reageeriva organi ehitusega ning mis seetõttu ärritaja suunast ei olene. Siin on tegemist nn hajusate ärritajatega — temperatuur, valgus, tuul. Nastid on tavaliselt turgorliikumised, rakkude siserõhk organi eri osades muutub erinevalt. Seismonasti puhul on ärritajaks põrutus või puudutus. Tuntud näide on häbeliku mimoosi (Mimosa pudica) lehtede longu langemine.
Fotonasti puhul on ärritajaks valgus, selle tõttu toimub õhulõhede avanemine ja sulgumine. Kemonast koos seismonastiga on märgata putuktoiduliste taimede puhul. Turgor - raku siserõhk. Harjutusi
|
Autor ja toimetajad on tänulikud mistahes märkuste, paranduste ja täpsustuste eest. Konspekt on osaliselt vananenud. Ootame ka uusi kasulikke veebiviiteid.
Koostanud © Urmas Tokko |
Post: Tamme Gümnaasium |
Õppematerjali lugejal palutakse arvestada tõigaga, et see kajastab mõnevõrra varasemaid vaateid. Vetikaid on käsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hõimkondadeks ei lange päris kokku "Üldbioloogia II osas" tooduga.
Õppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999