TAIMEDE KASV

Kasv on organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine, mis on põhjustatud rakuosade ja rakkude juurdetekkimisest.

Kasvu aluseks on rakku saabunud toitainete muutmine raku ehituslikeks osadeks ja rakkude jagunemine. Taime venimiskasv toimub rakkude mahu suurenemisel vee kogunemise tõttu.

Taimedel jätkub kasv kogu eluea jooksul. Elundite kasv toimub kindlates kohtades, kus paiknevad meristeemkoed (vt Taimekoed).

Taimed võivad kasvada:
— tipmiselt, näiteks juured;
— vahelmiselt, näiteks kõrreliste sõlmevahed;
— jämedamaks, näiteks puud kambiumi arvel;
— aluselt, näiteks kõrreliste lehed;

Kasv on tihedalt seotud arenguga, taimeosade kvalitatiivsete muutustega, kus muutuvad nende kuju ja funktsioonid.

Kasvu ja arengut reguleerivad tegurid on:
— geenid;
— keskkonnatingimused;
— ensüümid*;
— ainevahetuse vaheproduktid, tihtipeale takistab valminud produkt ise enese tootmise jätkamist (reguleerides geenide avaldumist);
— spetsiaalsed regulaatorained (vt. allpool);
— Need tegurid võivad muidugi ka kombineeruda.

Ensüümid - valgud, mis reguleerivad biokeemilisi protsesse organismis.

Fütohormoonid

Kasvu ja arengut suunavaid regulaatoraineid taimedes nimetatakse fütohormoonideks. Neid, nagu hormoone inimese puhulgi, tekib väga väikestes kogustes teatud organismiosades, kust nad laiali transporditakse.

Fotoperiodism

Fotoperiodism on kasvu ja arenguga seotud nähtuste sõltuvus päeva pikkusest, öö ja päeva vaheldumisest. Näiteks nn pikapäevataimed (riis, sojauba) hakkavad õitsema alles siis, kui päev saavutab teatud pikkuse (üle 12 tunni), nad valmistuvad õitsemiseks valguses. Lühipäevataimed (meie suviteraviljad) vajavad küllaldaselt pikka katkematu pimeduse perioodi ja seega lühemat päevavalgusaega, nad valmistuvad õitsemiseks pimeduses.

Fotoperioodilise mõju vastuvõtjaks on lehed, millest keemiline signaal antakse teistesse taimeosadesse.