TAIMEDE KASVKasv on organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine, mis on põhjustatud rakuosade ja rakkude juurdetekkimisest. Taimed võivad kasvada: Kasv on tihedalt seotud arenguga, taimeosade kvalitatiivsete muutustega, kus muutuvad nende kuju ja funktsioonid. Kasvu ja arengut reguleerivad tegurid on: Ensüümid - valgud, mis reguleerivad biokeemilisi protsesse organismis. Fütohormoonid Kasvu ja arengut suunavaid regulaatoraineid taimedes nimetatakse fütohormoonideks. Neid, nagu hormoone inimese puhulgi, tekib väga väikestes kogustes teatud organismiosades, kust nad laiali transporditakse. Taime kasvu ja arengu stimulaatoritena toimivad näiteks järgmised fütohormoonid: Taime kasvu ja arengu pidurdajatena toimivad näiteks: Fotoperiodism Fotoperiodism on kasvu ja arenguga seotud nähtuste sõltuvus päeva pikkusest, öö ja päeva vaheldumisest. Näiteks nn pikapäevataimed (riis, sojauba) hakkavad õitsema alles siis, kui päev saavutab teatud pikkuse (üle 12 tunni), nad valmistuvad õitsemiseks valguses. Lühipäevataimed (meie suviteraviljad) vajavad küllaldaselt pikka katkematu pimeduse perioodi ja seega lühemat päevavalgusaega, nad valmistuvad õitsemiseks pimeduses.
|
Autor ja toimetajad on tänulikud mistahes märkuste, paranduste ja täpsustuste eest. Konspekt on osaliselt vananenud. Ootame ka uusi kasulikke veebiviiteid.
Koostanud © Urmas Tokko |
Post: Tamme Gümnaasium |
Õppematerjali lugejal palutakse arvestada tõigaga, et see kajastab mõnevõrra varasemaid vaateid. Vetikaid on käsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hõimkondadeks ei lange päris kokku "Üldbioloogia II osas" tooduga.
Õppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999