FOTOSÜNTEES Fotosüntees on taimedes ja fotosünteesivates bakterites toimuv protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Taimede puhul seisneb fotosüntees süsihappegaasi- ja veemolekulide liitmises orgaanilise aine (glükoosi) molekuliks valguse poolt ergastatud klorofülli energia arvel:
Fotosünteesi tähtsus looduses Fotosünteesi tähtsus on sellest võrrandist tuletatav:
Fotosünteesi kiirus sõltub Fotosünteesi saagikuseks on keskmiselt 6 grammi orgaanilist ainet 1m2 lehepinna kohta. Fotosünteesi käik Fotosüntees toimub kloroplastides. Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid algavad klorofülli ergastamisega*. Valguskvandid löövad elektrone klorofülli koostisest teistele pigmentidele*. Pigmente mööda liikudes ja järk-järgult neile oma energiat ära andes jõuavad elektronid kas vaheühendi NADP* koosseisu või algsesse kohta (klorofülli molekuli koostisse) tagasi. Elektronide energia baasil sünteesitakse ATP, sel viisil muudetakse valgusenergia keemilise sideme energiaks. Ergastatud klorofüllimolekulid aga teostavad vee fotooksüdatsiooni- veemolekulid lõhutakse hapnikuaatomiteks, prootoniteks* ja elektronideks. Siit saabki klorofüll tagasi oma puudusolevad elektronid (mille valgus ergastas). Hapnikuaatomid liituvad molekulideks ning need eraldatakse atmosfääri. Seega pärineb õhuhapnik tegelikult veemolekulidest. Vesinikioonid seotakse vaheühend NADP koosseisu, kus nad hiljem kohtuvad "ringi täis teinud" elektronidega. Nii on vee fotooksüdatsioonil tekkinud osakesed taas oma koha leidnud. Kokkuvõtvalt, fotosünteesi valgusstaadiumi tähtsamad protsessid on: Fotosünteesi teises etapis, pimedusstaadiumis vajatakse valgusstaadiumis sünteesitud ATP molekule ning vaheühend NADPH2 koostisest vesinikuaatomeid. Ergastamine - energia juurde andmine, siinkohal elektronidele. NADP - nikotiin-amiid-adeniin-dinukleotiid-fosfaat. Pigment - värvaine, klorofüll on rohelist värvi pigment. Prooton - H+, vesinikioon. Fotosünteesi pimedusstaadium Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad tsükli, seda reaktsioonide ahelat nimetatakse avastaja auks Calvini tsükliks. Pimedusstaadiumi reaktsioonide käigus: Seega pärinevad glükoosi moodustavad aatomid süsihappegaasist (C ja O) ja veest (H). Pimedusstaadiumi tähtsamad protsessid on: ADP - adenosiindifosfaat, aine, mille molekuli koostises on üks fosforhappejääk vähem kui ATP-l; ADP ja fosforhappejäägi liitumisel tekibki ATP, moodustunud side on väga energiarikas. Peatüki alguses toodud üldvõrrandist on leitavad protsessides osalevate ainete vahekorrad:
Õppematerjali kopeerimine ja paljundamine autori loata on keelatud Õppematerjali lugejal palutakse arvestada tõigaga, et see kajastab mõnevõrra varasemaid vaateid. Vetikaid on käsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hõimkondadeks ei lange päris kokku "Üldbioloogia II osas" tooduga. |