VÕSU - cormus

Võsu moodustavad vars koos lehtedega.

Võsul eristatakse sõlmi ja sõlmevahesid, millele kinnituvad lehed ja pungad.

Pungad

Võsu areneb idupungast.

Võsul on tipp- ehk ladvapungad ning külg- ehk kaenlapungad. Ladvapunga eemaldamisel hakkavad külgpungad intensiivsemalt kasvama. Sel viisil saab kujundada puude tiheda võra.

Pungi katavad pungasoomused, lehealgmed paiknevad nende all ja kinnituvad koonusekujuliselt varrealgmele. Lehealgmete vahel võivad asetseda õiealgmed, siis nimetatakse punga õiepungaks. Mitmeaastastel taimedel kujunevad suve teisel poolel talvituvad pungad, mis kevadel arenema hakates pungasoomused maha ajavad. Nõnda jääb oksale mitmeks aastaks pungasoomuste kinnitumiskohtade armide rõngas, näidates tähelepanelikule inimesele oksa aastast kasvu.

Võsude muundumist võib käsitleda kohastumuste* tekkena taimeriigi evolutsioonis. Nii elatakse üle ebasoodsaid kliimatingimusi — liigset kuumust või -külma.

Võsundid

Maa-alustel võsunditel on varre siseehitus, neil esinevad pungad ("silmad" mugulal) ja lehejäänused (risoom, sibul). Seega ei saa kõike, mis maa- all kasvab, pidada juureks. Kartulimugulad on maa-aluste võsundite paisunud, säilitusainetega täitunud tipmised osad. Sibul on maa-alune lühivõrse - lühike kannaosa on tegelikult vars, sibulasoomused aga säilitusainetega täitunud lehed.

Kohastumine - liigiomaste antud keskkonnas kasulike iseärasuste kujunemine organismirühma arengu ajaloos.