JUUR – radix Juur on radiaalsümmeetrilise* ehitusega maasisene taimeorgan, millel on tipmine kasvukuhik. Radiaalsümmeetria - kiirjas sümmeetria, (vrd. ratas) organil on palju sümmeetriatasapindu. Juurte kasutamine
Juure ülesanded
Juure ehitus Juure vöötmed Juure kõige tipmises osas asetseb meristeem-rakkudest kasvukuhik, mis on pealt kaetud kaitsva juurekübaraga. Kasvukuhiku pikkus on ca 2...3 mm, sellel järgneb mõne millimeetri pikkune pikenemis- ehk kasvuvööde, kus rakud eelmise osaga võrreldes harvem poolduvad. Selles vöötmes toimub rakkude suurenemine. Pikenemisvöötme rakkudes on juba vakuoolid. Edasi järgneb eristumis-, (diferentseerumis-) ehk imav vööde (1...3 mm), kus algab juure püsikudede kujunemine. Selles osas asuvad üherakulised juurekarvad, mille abil toimub vee- ja selles lahustunud mineraalainete vastuvõtt mullast. Paljudel vee- ja sootaimedel juurekarvad aga puuduvad. Külgjuurte vööde on pikim osa juurest. Varrelt peajuureks ülemineku kohta nimetatakse juurekaelaks (näiteks alpikannil on see kujunenud muguljaks; toidulaual olevad kaalikas ja redis ongi vastava taime paksenenud juurekael koos juure ülaosaga). Juur ristlõikes Kudede eristumise esimeses etapis on näha kesksilindrit ja esikoort. Kesksilinder koosneb parenhüümsetest* rakkudest ja keskosa juhtkimbust. Juhtkimbu puiduosa paikneb keskel, ulatudes kiirtena väljapoole, puidukiirte vahel paiknevad niinekimbud. Esikoore moodustavadsuuremas osas parenhüümirakud, mida sees- ja väljaspool ümbritseb korgistunud rakkude kiht.
Parenhüümsed rakud - põhikoe rakud; ümarad, õhukeseseinalised, küllalt suured. Juure talitlus Juure rakud peavad imatud vee ka edasi saatma. Vee aktiivne surumine ühest rakust teise toimub nn juurerõhu abil. Juurerõhk tekib tänu lahustunud aine kontsentratsioonide erinevusele mullas ja taimerakkudes, tänu osmoosile.
Osmoos Osmoos on nähtus, kus lahusti (tavaliselt vesi) molekulid liiguvad läbi pool-läbilaskva membraani (vahesein, mis laseb läbi väikesemõõtmelisi lahusti-molekule, kuid ei lase läbi suuremamõõtmelisi lahustunud aine molekule) suurema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Antud juhul on pool-läbilaskvaks membraaniks rakumembraan. Et juure rakkudes (täpsemalt vakuoolides) on lahustunud ainete kontsentratsioon suurem kui mullavees, tungib vesi mullast juurekarvadesse. Vee vastu võtnud rakkudes muutub lahus nüüd lahjemaks naaberrakkude omast ja osmoosi tõttu jätkab vesi koos lahustunud mineraalainetega oma teekonda juure kesksilindri poole. Kesksilindri juhtkoe soontesse pidevalt juurde saabuv vesi tekitabki juurerõhu.
Mükoriisa Mükoriisa (vt Seened) moodustamisel juure tipmine kasv tavaliselt katkeb ning algab selle intensiivne hargnemine. Seeneniitide abi tõttu pole enam vaja ka juurekarvu (paljudel puuliikidel). Seeneniidistik võib areneda juure välispinnal, juure rakkude vahel või ka rakkude sees.
Juuremügarad Juuremügarad esinevad liblikõielistel (hernes, uba, seaherned) harvem ka näiteks lepal, astelpajul ja teistel taimedel. Nende moodustajaks on mullas elavad mügarbakterid, aga ka kiirik- või limaseened*. Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõlvavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Kiirikseened; Limaseened - alamate seente rühmad. Sümbioos - organismidevaheline vastastuku kasulik kooselu.
Juurte liigitus Juure alge on olemas juba seemnes - idujuurest kujuneb peajuur (enamasti kasvab otsesuunas maasse). Muldamine kartulikasvatuses soodustab lisajuurte teket.
Juure muudendid — Säilitusjuured - juurikad (juurviljad) ja juuremugulad. Juurikad moodustuvad peajuure (osadel juhtudel ka juurekaela) paksenemisel, mille tagab kambiumi tegevus. Näiteks kaalika juure kambium toodab rohkesti õhukeseseinalisi puidurakke, porgandil aga niinerakke. Säilitusjuurtesse koguneb peamiselt suhkruid, tärklist. Paksenedes juur ei lõpeta oma kasvu, kasvukuhiku lähedal arenevad uued külgjuured vee ja toitainete hankimiseks mullast. — Tõmbejuured aitavad taime maa-alusel osal teatud sügavusel püsida (ussilakk, krookus, jänesekapsas). — Õhujuured aitavad taimel vett saada, imades õhust veeauru (monstera, troopiliste vihmametsade taimed). — Tugijuured on varrel arenevad lisajuured, mis on taimele mehaaniliseks toeks (mais). — Ronijuurte abil kinnituvad pika ja peenikese varrega taimed teistele taimedele või eluta moodustisele (epifüüdid*, näiteks luuderohi; vanill ja teised liaanid*). Tihti toodavad ronijuurte tipud paremaks kinnitumiseks kleepuvat ainet. Epifüüdid - taimed, kes kasvavad teistel taimedel, kuid ei parasiteeri neil. Juurestiku tüübid Juurestik on taime kõigi juurte kogumik. Peajuur võib ulatuda kuni 10...18 m sügavusse.
Harjutusi
Õppematerjali kopeerimine ja paljundamine autori loata on keelatud Õppematerjali lugejal palutakse arvestada tõigaga, et see kajastab mõnevõrra varasemaid vaateid. Vetikaid on käsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hõimkondadeks ei lange päris kokku "Üldbioloogia II osas" tooduga. |
Autor ja toimetajad on tƤnulikud mistahes mƤrkuste, paranduste ja tƤpsustuste eest. Konspekt on osaliselt vananenud. Ootame ka uusi kasulikke veebiviiteid.
Koostanud © Urmas Tokko |
Post: Tamme GĆ¼mnaasium |
Ćppematerjali lugejal palutakse arvestada tƵigaga, et see kajastab mƵnevƵrra varasemaid vaateid. Vetikaid on kƤsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hƵimkondadeks ei lange pƤris kokku "Ćldbioloogia II osas" tooduga.
Ćppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999