Kude on sarnase päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühm. Alljärgnevalt on toodud taimekudede liigitus ja lühike iseloomustus.
Nimetus ja ülesanne
Allrühma nimetus
Asukoht taimes
ALGKUDE ehk meristeem
Algkoest kujunevad kõik teised koed. Algkoe rakud on väikeste mõõtmetega ja paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Meristeemi rakke iseloomustab veel kiire paljunemisvõime ja eristumis- ehk diferentseerumisvõime*
Tipmine
varte ja juurte tippudes
Külgmine meristeem ehk kambium
silindrina piki telgelundeid*
Vahemeristeem
Varrelülide alumises osas (näiteks kõrrelistel sõlmedes)
Haavameristeem ehk kallus
Elundite vigastatud kohtades
KATTEKUDE
Kattekoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja kaitsevad taime sisemisi kudesid kuivamise ja mitmesuguste kahjulike välismõjude eest
Epiderm on tavaliselt üherakukihiline, koosneb elusatest rakkudest; Epidermi katab kutiikula või vahakiht; Epidermi moodustised on karvad*, papillid*, õhulõhed*
Lehtede, noorte varte ja viljade pinnal
Kork - sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epidermirakkude asemele, korgirakkude seinad on paksenenud, sinna on ladestunud teatud aine (suberiin). Korkkoesse tekivad lõved*.
varre ja juurte mitmeaastase osa pinnal
Korp tekib puudel ja põõsastel korgi asemel, kui see jämeneva varre survel rebeneb.
varre ja juurte vanade osade pinnal
PÕHIKUDE ehk parenhüüm
moodustab mitmesuguste taimeelundite põhimassi.
Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, rakkude vahel on rakuvaheruumid. Parenhüümsetes rakkudes toimuvad mitmesugused protsessid: fotosüntees, varuainete säilitamine, ainete imamine jms.
Assimilatsiooniparenhüüm sisaldab kloroplaste, rakkude vahel on rohkesti õhuga täidetud rakuvaheruume
lehtedes, noortes vartes
Säilituskude (siia kogunevad tärklis jt suhkrud, rasvained, valgud)
vartes, juurtes ja nende muudendites, seemnetes ja viljades
Imikude
juure imavas vöötmes*, idulehtedes*
Aerenhüüm — suurte rakuvaheruumidega
veealustes elundites, õhu- ja hingamisjuurtes
TUGIKUDE
annab taimevarrele paindlikkust ja kandejõudu, juurtele tõmbekindlust ja lehtedele vastupanuvõimet ilmastikutingimustele.
Kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud (mitte puitunud!) seintega elusatest rakkudest; esmane tugikude, enamasti asetseb epidermise all.
Noortes telgelundites, lehtedes
Sklerenhüüm (niinekiud ja puidukiud) - ühtlaselt paksenenud seintega pikkadest tihedalt asetsevatest rakkudest, mis enamasti paiknevad kimpudena. Rakuseinad puitunud. Puidurakud surnud, niinekiudude rakud surevad täiskasvanuna.
Telgelundites
Skleriidid (kivis- ja tugirakud) - ümardunud, sageli ebaühtlase kujuga paksenenud seintega rakud
Lehtedes, viljades
JUHTKUDE
moodustab koos tugikoega juhtkimpe*; juhtkude koosneb torukujulistest rakkudest, need võimaldavad vedelike kiiremat liikumist taimes; Juhtkimbu seda osa, mille kaudu kulgeb tõusev vool* nimetatakse puiduosaks ehk ksüleemiks, laskuv vool* toimub aga niineosa ehk floeemi kaudu.
Trahheiidid on puitunud seintega pikkadest surnud rakkudest; trahheiidid on ca 1 mm pikkused, ühest trahheiididst teise pääsevad ained pooride kaudu.
Puidus (okaspuud)
Trahheed ehk sooned on surnud, omavahel liitunud paksuseinalistest rakkudest; Trahheede kestad paksenevad ebaühtlaselt, nii tekivad näiteks spiraal- ja rõngastrahheed.
Puidus (katteseemnetaimed)
Sõeltorud on üksteisega otsapidi ühinenud elus rakud, kuid erinevalt trahheedest rakuvaheseinad ei hävi - nad on varustatud pooridega ainete läbilaskmiseks. Sõeltorude seinad ei puitu. Kitsad elusad rakud sõeltorude kõrval on saaterakud.
Niines
ERITUSKUDE
Eritised on lisaks mittevajalikkusele taimel tihti ka kaitseks taimtoiduliste loomade vastu, liigse vee eritamiseks, putukate ligimeelitamiseks, varuaineteks.
Piimasooned on elusad rakud, mille vakuoolides* sisaldub piimmahl (magun, piimalill, Hevea piimmahlast saadakse kautšukki)
Elundite sisemuses
Eritusrakud paiknevad hajusalt teiste rakkude vahel (näiteks teepõõsal ja loorberipuu lehtedes)
Näärmekarvad
Nektaariumid*
Elundite välispinnal
Diferentseerumis- ehk eristumisvõime on võime muutuda teiste koeliikide rakkudeks.
Idulehed - algselt seemnes paiknevad moodustised, mis enamikul taimedel tulevad idu arenedes maapinnale, kus suurenevad ja muutuvad roheliseks; mõnedel taimedel aga on lihakad ja toitaineterikkad ning maa sisse jäädes on toidubaasiks arenevale idule.
Juhtkimp - enamasti tugi- ja juhtkoest koosnev taime osa. Eristatakse avatud ja kinniseid juhtkimpe.Avatud juhtkimpudes esineb kambium (enamikul paljasseemnetaimedest ja kaheidulehelistest*katteseemnetaimedest), kinnised juhtkimbud on algkoeta ja säilitavad kogu elu oma esialgse ehituse (üheidulehelised* katteseemnetaimed).
Laskuv vool on lehtedes valminud ja vees lahustunud orgaaniliste ainete voog allapoole, et varustada taime alumisi osi toitainetega.
Tõusev vool on juurtega vastuvõetud vee ja mineraalainete liikumine taimes ülespoole, lehtedesse, õitesse, valminud viljadesse.
Juure imav vööde - juure piirkond, millel asuvad vett imavad juurekarvad.
Kaheidulehelised - taimed, kelle seemnes on kaks idulehte (näiteks uba).
Karvad on epidermi moodustised; Eristatakse — haake-, (põldmadar, humal) — näärme-, (tubakas, pelargoon) — katte-, (nurmenukk, vägihein) ja — kõrvekarvu (kõrvenõges).
Lõved - erilised avad korkkoes, mille ülesandeks on tagada vee- ja gaasivahetus pärast epidermise ja õhulõhede hävimist.
Papillid ehk näsad on epidermise madalad väljasopistised (aaskannike).
Telgelundiks nimetatakse taime organit, millel on radiaalsümmeetriline ehitus (kiirjas sümmeetria) — vars (tüvi ) ja juur.
Vakuool - rakuorganell, millel on varufunktsioon.
Õhulõhe on mitmest epidermiserakust koosnev moodustis taime gaasivahetuseks (sh veeaur).
Üheidulehelised - taimed, kelle seenes on üks iduleht ja suurema osa seemnest moodustab toitekude.
Õhulõhe ehitus ja talitlus
Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust nendevahelisest õhupilust ja kaasrakkudest.
Õhulõhe kaudu pääsevad sisemiste kudedeni süsihappegaas, hapnik, vesi ja muu vajalik. Mittevajalikud gaasid aga eritatakse nende kaudu.
Enamusel taimedest on sulgrakud tavalistest epidermirakkudest väiksemad, veidi kõverad ja oakujulised. Nende õhupilupoolne kest on vastasseinast palju paksem, samuti on paksenenud sulgrakkude ala- ja ülapoolsed rakukestad. Et sulgrakud on kloroplaste sisaldavad elusad rakud, toimubki nende turgori* muutmisel õhulõhe avanemine ja sulgumine. Turgori muutumine oleneb tärklise ja glükoosi* vahekorrast ja fotosünteesi intensiivsusest. Fotosünteesi (valguse käes) tulemusena tekib ka sulgrakkudes glükoos. Rakumahla kontsentratsioon tõuseb ja osmoosi* tõttu imevad rakud rohkem vett — rakk paisub. Paisumisel, rakuseinte ebaühtlase paksuse tõttu, venivad sulgrakud peamiselt sissepoole ning õhupilu moodustavad rakuseinad eemalduvad - õhulõhed avanevad. Nende sulgumisele eelneb glükoosi muutumine tärkliseks ja turgori langus (pimeduses).
Õhulõhede suurus ja kuju ja nende arv lehtedes on varieeruv.
Osmoos on nähtus, kus lahusti (tavaliselt vesi) molekulid liiguvad läbi pool-läbilaskva membraani (vahesein, mis laseb läbi väiksemõõtmelisi lahusti-molekule, kuid ei lase läbi lahustunud aine molekule) suurema kontsentratsiooniga lahuse suunas.
Turgor on raku siserõhk.
Glükoos - lihtsuhkur ehk monosahhariid C6H12O6, mis on elusorganismide ainevahetuse võtmeühendiks - keerulisemate ainete keemiline lagunemine ja tekegi kulgeb "üle glükoosi". Glükoosijääkidest koosnevad mitmed liitsuhkrud: tärklis, tselluloos jt.
Harjutusi
Väljendage vastastikune talitluslik seos järgmiste rakuorganellide vahel: — vakuool; kloroplast; — Golgi kompleks; kare tsütoplasmavõrgustik (rER)
Valige meelepärane rakuorganell ning jutustage teemal «Minu päev mingi rakuorganellina», pöörates tähelepanu "oma" tegemistele ja suhtlusele teistega.
Koostage bioloogilise sisuga seostatud jutuke, milles kõik alljärgnevad mõisted: — kambium; — trahheed; — ksüleem; — meristeem; — laskuv vool
Viige kokku sobivad sõnapaarid. Põhjendage, miks just sel viisil?
a) Kutiikula
a) Tugikude
b) Kambium
b) Puiduosa
c) Ksüleem
c) Epiderm
d) Kollenhüüm
d) Niineosa
e) Parenhüüm
e) Õhulõhe
f) Nektaarium
f) Meristeem
g) Floeem
g) Piimmahl
h) Turgor
h) Fotosüntees
Taim peab leidma tasakaalu õhulõhede avali- ja kinnioleku vahel. Taime seisukohalt on siin teatud vastuolu. See on seotud juure kaudu toitainete ja vee imamisega, taime jahtumisega ja süsihappegaasi kontsentratsiooniga õhus. Milles see vastuolu võiks seisneda?
Kas teate... ... taimeraku organellide põhilisi ülesandeid? ... taimekudede tüüpe, nende ehitust ja ülesandeid?
Kas oskate... ...seostada erinevate rakuorganellide ülesandeid ja erinevate taimekudede ülesandeid, kirjeldades "kuidas on üks teisele abiks"? ... tunda mikroskoobis ära erinevad taimekoed ning neid iseloomustada?
Kas mõistate... ... õhulõhe avanemise ja sulgumise mehhanismi ja põhjusi? ... rakku kui tervikut?
Post: Tamme Gümnaasium Tamme pst 24a 50404 Tartu
Telefon: 7428880, fax: 7428744
Õppematerjali kopeerimine ja paljundamine autori loata on keelatud
Õppematerjali lugejal palutakse arvestada tõigaga, et see kajastab mõnevõrra varasemaid vaateid. Vetikaid on käsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hõimkondadeks ei lange päris kokku "Üldbioloogia II osas" tooduga.
Õppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999
Urmas Tokko konspekt
Autor ja toimetajad on tänulikud mistahes märkuste, paranduste ja täpsustuste eest. Konspekt on osaliselt vananenud. Ootame ka uusi kasulikke veebiviiteid.
Post: Tamme Gümnaasium Tamme pst 24a 50404 Tartu
Telefon: 7428880, fax: 7428744
Õppematerjali kopeerimine ja paljundamine autori loata on keelatud
Õppematerjali lugejal palutakse arvestada tõigaga, et see kajastab mõnevõrra varasemaid vaateid. Vetikaid on käsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hõimkondadeks ei lange päris kokku "Üldbioloogia II osas" tooduga.
Õppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999