Seeneriik — MycotaMükoloogia on teadus seentest. Seened koos bakteritega on looduses aineringes lagundajad ehk destruendid ehk redutsendid, st nad muudavad keerulise keemilise ehitusega orgaanilised ühendid, surnud orgaanilise aine taas lihtsateks anorgaanilisteks aineteks. Inimene kasutab seeni: Seeni iseloomustab:
Maailmas on praegu teada ca 100 000 seeneliiki, Eestis ca 3800, nende oletatav arv on mitu korda suurem. Eoste väiksuse tõttu mahuksid kogu maailma seeneliigid tinglikult vaid 0,5 mm3 ruumi. 1 grammis mullas võiks leida ca 250 meetrit seeneniite. Autotroofid - organismid, kes on võimelised lihtsatest anorgaanilistest ühenditest sünteesima keerulisi orgaanilisi ühendeid; kasutavad selleks päikeseenergiat või keemilise sideme energiat.
Seente klassifitseerimine Tavapärane on seened jagada alamateks ja kõrgemateks, vastavalt sellele, kas nende niidistik on rakkudeks jagunemata (rakuvaheseinad puuduvad) või jagunenud (mütseel koosneb eristatavatest rakkudest). Seente süstemaatikas eristatakse kolme põhilist hõimkonda ja eraldiseisvat teisseente rühma. Hõimkonnad:
Ikkesseened — elavad enamasti vees, esinevad rändeosed*, niidistikul rakuvaheseinad puuduvad (alamad seened). Siia rühma kuuluvad näiteks kartulivähi tekitaja, kartuli lehemädaniku tekitaja ning nutthallitus.
Kottseened — (eosed valmivad kinniste moodustiste sees) - kõrgemad seened; esinevad lülieosed*; enamik liike on saprobiondid (vt Seente toitumisviisid). Siia rühma kuuluvad näiteks pärmseened, pintselhallitus (Penicillum), tungaltera tekitaja, jahukaste. Kandseened — (eosed valmivad spetsiaalsetel kandjatel) - kõrgemad seened, levinuim on suguline paljunemisviis, mis enamikel liikidel toimub nn + ja - niitide ühinemisel. Siia kuuluvad näiteks kübarseened, seened, keda inimesed tavaliselt toiduks tarvitavad. Kübarseene viljakeha ehituslikud osad on jalg, tupp, loor, rõngas, eoslava ehk hümeenium, eoslavakandja ehk hümenofoor. Eoslavakandjad võivad olla torukestega (puravik), lamellidega (pilvik), narmastega (põdramokk, timpnarmik). Lülieos - mütseeli tipus arenenud eoste-ahela osa. Rändeos - viburitega varustatud, liikumisvõimeline eos. Seenerakku iseloomustab:
Antibiootikumid - mingist organismist väliskeskkonda erituvad ained, mis pärsivad mikroobide elu või hävitavad neid. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid - keemiliste ainete rühm, millesse kuuluvad orgaanilised ühendid koosnevad lihtsuhkrute (ehk monosahhariidi) jääkidest. Lipiidid - rasvained, kuhu kuuluvad rasvad nii tavatähenduses kui ka vahad, steroidid ja fosfolipiidid. Plastiid - taimse raku organell. Eristatakse proplastiide, kloro-, kromo- ja leukoplaste. Toksiinid - mürkained. Vakuool - rakuorganell, peamiselt varu-funktsiooniga.
Parasiitsed seened Parasiitseid seeni tuntakse taimedel üle 10 000 liigi, loomadel, sh inimesel ca 1000 liiki. Mõned tuntumatest taimeparasiitidest: Kartuli lehemädaniku tekitaja (Phytophthora infestans) mütseel paikneb kartuli- või tomatitaime lehe kobekoes (vt Leht), rakuvaheruumides. Hüüfide toitumise tagajärjel taimerakud surevad. Lehe õhulõhedest väljunud hüüfidele kujunevad sporangiumid (Vt Seente paljunemine), millest väljunud eosed levivad nakatumata taimele, kus tungivad taas õhulõhede kaudu lehe kudedesse. Mulda sattudes võivad eosed nakatada ka kartuli mugulaid. Et selle seene eosed on viburitega ja saavad hästi liikuda vees, levib mädanik eriti jõudsalt vihmasel suvel. Kartulivähi tekitaja (Synchytrium endobioticum) rändeosed põhjustavad kartuli mugulasse tungimisel selle tunduvat suurenemist: nakatunud kohta ümbritsevad rakud jagunevad palju kordi ning nende kestad puituvad - tekib kasvaja. Tungaltera tekitaja (Claviceps purpurea) on rukki ja mõnede looduslike kõrreliste parasiit. Rukki õitele sattunud eosed idanevad ja moodustavad õie sigimikus niidistiku. Niidistikult eralduvaid lülieoseid kannavad laiali putukad, keda on ligi meelitanud mütseeli poolt eritatud magus neste. Uutes taimedes eose idanemisel moodustunud mütseel tiheneb sügiseks - tekib nn sklerootsium, mis mullas talvitub. Rukki õitsemise ajaks on ka sklerootsium suutnud idaneda ning sellel on tekkinud eoskotid. Sealt vabanenud eosed alustavad uut eluringi. Nisu lendnõgi (Ustilago tritici). Nakatatud nisupeast vabanenud nn talieosed ("nõgi") kantakse tuulega uutele õisikutele, kus nad emakasuudmetel idanevad. Hüüfid (rakupaaride kokkusulandumisel tekkinud ja kasvanud) tungivad õie sigimikku ning seemne valmimisel harunevad selle toitekoes (endospermis) ja idus, kuid ei lagunda seemet. Järelikult ei erine nakatunud seemne välimus tervest, seeme on ka idanemisvõimeline. Pärast külvi hakkab koos taime iduga kasvama ka parasiitseene mütseel. Eriti vohab see õisikus, kuhu taim on suunanud palju toitaineid. Sel ajal muutuvad mütseeli üksikud osad taas nn talieosteks, kestaga kattudes. "Nõgi" ongi talieoste mass nisupeal. Kõrrerooste tekitaja (Puccinia graminis) vaheperemeheks on kukerpuu, kõrrelised on seega põhiperemeheks. Nakatunud kõrreliste vartele ja lehtedele ilmuvad suve keskel roostepruunid (sellise värvi annavad õlitilgad rakus) laigud, mis koosnevad suurest hulgast nn suvieostest. Need levivad tuule abil ja nakatavad uusi taimi. Jahukasteseened on tuntud karusmarjadel, maasikatel, roosidel jt jahuka kirme moodustajad. Seente paljunemine Suguta paljunemine Vegetatiivne - hüüfi jagunemine; pungumine; Suguline paljunemine seisneb sugurakkude- või hüüfi (+ ja - hüüfid) rakuplasmade liitumises
Seenemetsas pea meeles: Söödavaid seeni kasvab igal aastaajal. Varakevadest annavad märku mittesöödavad verev karikseen ja kõrgesed, kevadseentest on tuntumad kogritsad ja mürklid, mis mõlemad vajavad korduvat korralikku kupatamist, vahepeal vett vahetades. Varatalvel kasvavad kändudel ja puutüvedel sametkõrgesed ning leida võib söögiseentena kõne alla mitte tulevad talilehtriku, talimütsiku ja süldiku liike. Torikulised alustavad oma elu puu sees parasiidina, hiljem jätkavad puidu mädandamist saprobiondina. Eestis kasvab 400 liiki söögiseeni. Palju head söögiseened jäetakse harimatuse tõttu metsa: suur sirmik (Macrolepiota procera), pihkane liimik (Gomphidius glutinosus), kitsemampel (Rozites caperata), hobuheinik (Tricholoma flavovirens), kännumampel (Kuechneromyces mutabilis), külmaseen (Armillaria mellea). Ka õuel kasvavad noored tindikud (Coprinus sp.) on söödavad.
Harjutusi
|
Autor ja toimetajad on tänulikud mistahes märkuste, paranduste ja täpsustuste eest. Konspekt on osaliselt vananenud. Ootame ka uusi kasulikke veebiviiteid.
Koostanud © Urmas Tokko |
Post: Tamme Gümnaasium |
Õppematerjali lugejal palutakse arvestada tõigaga, et see kajastab mõnevõrra varasemaid vaateid. Vetikaid on käsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hõimkondadeks ei lange päris kokku "Üldbioloogia II osas" tooduga.
Õppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999