Kultuurtaimed

Vastavalt reageerimisele inimmõjule jagatakse taimed järgmiselt:

• Kultuuripagejad (näiteks käpalised);
• Inimtegevusest soodustatud (näiteks nõgesed, teelehed, maltsad);
• Indiferendid - nn ükskõiksed, eelmiste vahepealsed (kask jt);
• Antropofüüdid - otsese inimtegevuse mõjul antud alale tekkivad, inimese poolt toodud tulnuktaimed või kontrolli alt väljunud liigid - aedadest väljunud ja seal kohanenud liigid (tulnukatest tõlkjas, rukkilill, aedadest väljunud näiteks ida-kuldtäht ja niitjas mailane)

Introdutseerimine on liikide teadlik sissetoomine antud alale.

Kultuurtaimed on valdavalt õistaimed, keda on kestvalt kasvatatud kultuuris ja kes seetõttu on valiku* tulemusena muutunud omadustelt (suurus, värvus, kuju, saagikus) inimese eesmärkidele üha vastavamaks.

Valik - siinkohal peetakse silmas kunstlikku valikut ehk selektsiooni, kus inimene mitmesuguste meetodite abil suurendab endale meelepäraste tunnustega isendite hulka ning kõrvaldab või jätab tähelepanuta teised.

Kultuurtaimede erinevusi metsikutest

Gigantism - nähtus, kus mõni taimeorgan kasvab ebanormaalselt suureks.

Ploidsusaste näitab kromosoomide arvu rakus, st mitu sarnast kromosoomi igal antud kromosoomil rakus on.

Polüploidsus - nähtus, kus kromosoomide arv rakus on mitmekordne, erinevalt diploidsusest

(Vt ka Üldised arusaamad).

Nikolai Vavilov selgitas ja pakkus välja 5 kultuurtaimede tekkepiirkonda maailmas, kultuurtaimede tekkekolded:

• Kagu- ja Ida-Aasia
• Kesk- ja Ees-Aasia
• Vahemere
• Ida-Aafrika
• Kesk-Ameerika ja Andid

Nendes piirkondades sai alguse praeguste tuntud kultuurtaimede, kunagi metsikult kasvanud taimede kasvatamine ja sihiteadlik ümberkujundamine.

Tuntumate kultuurtaimede kodumaad:

Banaan - rohttaim, paljuneb vegetatiivselt, vajab niiskust ja sooja.

Bataat - liaan, mugulad maa all, kasvatatakse Jaapanis, Ameerikas, Hiinas jm.

India kanep - Ees-Aasias, Indias ja mujal kasvatatav narkootilisi toimeaineid sisaldav taim, saadakse hašišt ja marihuaanat.

Kakao - kakaopulbrit saadakse selle puu seemnetest.

Kapsas - selle perekonna liikideks on peakapsas, raps, naeris, kaalikas; valge peakapsa varieteetideks lill-, roos-, nui-, sööda- ja teised kapsad.

Kartul (Solanum tuberosum) on küllaltki hiljuti väljakujundatud kultuurtaim, alles 1536. aastal toodi kartul Euroopasse, Inglismaale, kust levis 18. sajandil ka Venemaale ja Eestisse, tegelik kartulikasvatus Eestis hoogustus alles 1870-ndatel aastatel.

Kohv - Brasiilia toodab ca 50%, Aafrika ca 20% kogutoodangust; kohvioad on paarikaupa ühes viljas, viljakestaga kaetud; kohvisordid olenevad hoiutingimustest, pruunistamisest, eri liikide segamise vahekordadest.

Kokapõõsas - narkootilist toimeainet kokaiini saadakse noorte okste ja lehtede töötlemisel.

Leivapuu - väga tärkliserohkete viljadega (60-80%), neil lastakse käärida, tehakse tainas.

Puuvill - koristatakse "tolmuimejatega" - toorpuuvill imetakse traktoritelt torudesse; seemnetest saadakse õli, lendkarvadest (puuvillast) keemilisel töötlemisel ka mikrotselluloosi (lõhkeaine).

Saagopalm - tärklis saadakse tüvedest.

Tee - kasutatakse põõsa lehti, kvaliteetseim tee saadakse käsitsi korjates; teesort oleneb taimesordist, kasvukohast ja töötlemisviisidest; tee-lehtedes on suhteliselt rohkem toimeainet kofeiini (ca 4%), kui kohvis.

Tomat võeti esialgu kasutusele dekoratiivtaimena.

Tubakas - tuntakse ca 65 liiki, tuntuim Nicotiana tabacum, palju kasvatatakse Aasias, Indias, Türgis. Euroopasse jõudis tubakas 16. sajandi lõpus, esimesena räägitakse ameeriklasest Jean Nicot'st, kes tubakaseemned Ameerikast kaasa tõi (1560).

Unimagun - taim, kelle piimmahlast saadakse oopium - tugevatoimeline narkootiliste ainete kogum.

Esimesi toidutaimi hakati kultuuris kasvatama ca 8 tuhat aastat tagasi, vanimaks loetakse Kreeka (Vahemere) kultuurtaimede tsentrit. Praegu enim kasvatatav taim on nisu (Triticum), üle 50% Maa elanikkonnast aga kasutab riisi (Oryza).

Ülaltoodud tabelis ei käsitletud parasvöötme viljapuid ega tsitruselisi, pähklipuid ja ehistaimi. Nendest, ja pikemalt kultuurtaimede kasutamisest saate lugeda Heino Kiige raamatust «Maailma viljad».