Taimede paljunemisviisid

Eluslooduses, sealhulgas taimeriigis, esinevad järgmised paljunemisviisid: suguline, eoseline ja vegetatiivne.

Suguline paljunemine

Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja emassugurakkude tuumade ühinemisel. Sugulisele paljunemisele on iseloomulik:
— sugurakkude olemasolu
— viljastamise toimumine
— haplofaasi^* ja diplofaasi^* vaheldumine
— ulatuslik pärilik muutlikkus^*

Mittesuguline eoseline paljunemine

Uus organism saab alguse ühes vanemorganismis moodustunud üherakulisest (haploidsest) moodustisest - eosest. Eoselist paljunemist iseloomustab osaline kombinatiivne muutlikkus^*. Eostega paljunevad samblad ja sõnajalad.

Mittesuguline vegetatiivne paljunemine

Uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, pärilik info on samane vanemate omaga. Vegetatiivsele paljunemisele on iseloomulik:
— puudub põlvkondade vaheldumine^*
— vähene pärilik muutlikkus
— lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond
— Vegetatiivseks paljunemiseks on näiteks paljunemine juurte (lepp), võsundite (maasikas), risoomide (kõrvenõges), sibulate (tulp) ja mugulate (kartul) abil, pooldumine (üherakulised vetikad). Vegetatiivne paljunemine on eriti omane mitmeaastastele taimedele.

Diplofaas ehk suguta põlvkond on ajaperiood organismi elust, mil tema rakkude kromosoomistik on kahekordne (diploidne) - igal kromosoomil rakus on temaga sarnane (seal on samad geenid samas järjestuses) paariline.

Haplofaas ehk suguline põlvkond on ajaperiood organismi elust, mil tema rakkude kromosoomistik on ühekordne (haploidne) - igat kromosoomi rakus on vaid üks komplekt, neil puuduvad paarilised, nendega sarnased kromosoomid selles rakus.

Kombinatiivne muutlikkus - päriliku muutlikkuse vorm, mille tagavad mitmesugused protsessid sugurakkude valmimisel (näiteks geenide ümberpaiknemine, kombineerumine) ja viljastumisel.

Pärilik muutlikkus - eluslooduse muutlikkuse (isenditevahelise erinevuste) vorm, mille tagavad mutatsioonid - muutused pärilikus materjalis, geenides ja kromosoomides ning nende kombineerumine.

Põlvkondade vaheldumine - suguta põlvkonna (diplofaasi) ja sugulise põlvkonna (haplofaasi) vaheldumine eluringi jooksul.

Risoom, sibul ja mugul on varre muudendid.

Vegetatiivsekspaljundamiseks kasutatavad meetodeid

Põõsaste jagamine (marjapõõsad);

Juurte ja võsunditega paljundamine - juure- või varretüki lisapungadest kujuneb uus juur või uus vars (vaarikas, kirss);

Pistikutega paljundamine - mitmesuguste emastaime küljest eraldatud osadega paljundamine: lehed (begoonia), varred (sõstrad), oksad (roos, paju) või juured (pappel, kirsipuu) pistetakse vette või niiskesse liiva. Algkudedest kujunevad lisajuured. Uue organismi kasvama ärgitamiseks kasutatakse kasvuainete (Vt. Taimefüsioloogia) lahuseid. Pistikuga paljundamiseks tuleb pidada ka paljundamist kartulimugulate või juurikate abil.

Pookimine ehk transplantatsioon on teatud taimeosa ümberistutamine ühelt kasvavalt taimelt teisele (parandatakse saagiomadusi, saadakse uusi sorte). Pookimisviisideks on:
— ligistamine - intensiivse mahlade liikumise ajal ühendatakse vastavad taimeosad mõneks ajaks, poogendit emastaimest esialgu ei eraldata;
— oksastamine - emastaime küljest eraldatud oks liidetakse alusega nii, et kambiumiosad oleksid kohakuti, nii alus kui poogend lõigatakse viltuseks või pistetakse kiilukujuline poogend alusesse tehtud lõhesse;
— silmastamine - alusele viiakse ainult üks pookeoksa pung, silm; aluse koorde tehakse T-kujuline lõige, millega ühendatakse poogitav pung koos kooreosaga. Punga asemel kasutatakse ka idanevaid seemneid;

Kambium - vahelmine algkude (meristeem).

Harjutusi

1. Millised on vegetatiivse paljunemise eelised ja puudused võrreldes sugulise paljunemisega?
2. Millistel puhkudel peaks inimene kasutama rohkem taimede vegetatiivse-, millistel sugulise paljunemise eeliseid?
3. Miks on pookimisel oluline, et kahe taime kambiumiosad ja kooreosa satuksid kohakuti?
4. Moodustage seostav lause mõistetega: põlvkondade vaheldumine; eosed; haploidsus.