Botaanika ajaloost

Antiikaeg

Ravimite raamatud vanas Hiinas ja Indias. Müüdid.

Vana-Kreeka filosoofid ja loodusteadlased:

Hippokrates tundis ca 200 taimeliigi raviomadusi.

Aristotelese nn olesteastmikul oli madalaimal tasemel eluta loodus, seejärel organismid, kes «toituvad, paljunevad ja kasvavad — taimed; siis loomad, kelle puhul on lisandunud liikumisvõime ning kõrgeimal tasemel inimene kui mõtlev olend».

Aristotelese õpilane Theophrastos (370...285 e.m.a.) — eristas üldjoontes taimeorganeid ja nende ehitust, tundis ca 500 liiki. Theophrastost peetakse botaanika rajajaks.

Keskaeg

Kuigi kiriklikud dogmad osalt takistasid looduse uurimist, toimetati seda siiski kloostriaedades (vaatlused ja katsed) - neist kujunesid hilisemad botaanikaaiad. Araabia kultuuriga maadest on tuntumad Avicenna ehk Ibn-Sina (979...1037) uurimused ravimtaimede jm kohta.

Renessansiajastu kunstnik Leonardo da Vinci (1452...1519) andis panuse ka botaanikasse, joonistades väga täpselt üles taimeliike, taimede organeid, aastarõngaid, leheseisu jm.

XVI sajand

Botaaniliste teadmiste avardumine seoses maadeavastuste ning huviga kasulike taimede vastu.

K. Gesner (1516...1565), teatmeteos «Opera botanica».

C. Bauhin (1560...1624), ligi 6000 liigi kirjeldamine, taimede süstematiseerimine.

XVII sajand

Mikroskoobi kasutuselevõtt laiendas tunduvalt looduse uurimise võimalusi.

Ca 1590 — vennad Janssenid Hollandis valmistasid esimese mikroskoobilaadse läätsede süsteemi.

Inglane R. Hooke kirjeldas 1665. a korgilõiku — esmakordne raku eristamine mikroskoobis.

Hiljem kirjeldati rakkude koondumist kudedesse, õhulõhede olemasolu jm (ca 1675, Malpighi, Grew).

A. Leeuwenhoek (1632...1723) uuris organismide arengut.

N. Grew ja M. Malpighi - esimesed taimeanatoomilised üldistused (koed, õhulõhed jms).

XVIII sajand

Carl Linné (1707...1778):

— Liikide kirjeldamine, eristamistunnuste selge väljatoomine. Töödes «Systema Naturae», «Species Plantarum» jt oli kirjeldatud üle 7000 taimeliigi;

— Taimede klassifitseerimine, selle aluseks õie ehitus (üldjoontes kasutusel tänapäevalgi, kuid Linné tolleaegne süsteem oli küllaltki suvaline);

— Binaarse nomenklatuuri kasutuselevõtt. Selgus nimetustes, süsteem, sugulus


S. Hales — taimefüsioloogia rajaja (ainete liikumine taimes, juurte imamisvõime jne)

XIX sajand

Rakuteooria sünd (1838-39): Th. Schwann ja M. Schleiden – kõik organismid koosnevad rakkudest, rakk tekib rakust

Sakslane A. Humboldt - biogeograafia arendamine; floora, eluvormid jm.

Evolutsiooniteooria teke: esimene terviklik evolutsiooniõpetus (1809) J. B. Lamarck

Tänapäevastele vaadetele aluseks oleva teooria rajaja, inglane Ch. Darwin (1859 «Liikide tekkimisest»)

Mendeli seadused tunnuste pärandumise kohta

XX sajand

Molekulaarbioloogia, geneetika, evolutsiooniteooria, biokeemia jpt teiste teadusharude kiire areng:

Näiteks: Morgani pärilikkusteooria, H. de Vriesja mutatsioonide uurimine; Vavilovi kultuurtaimede leviku ja tekkepiirkondade uurimised; taimeökoloogias koosluste rühmitamine ja liikide vastasmõjude uurimine, taimkatte kaardistamine; elektronmikroskoobi leiutamine

Tartu nimekaid teadlasi:
Theodor Lippmaa, Viktor Masing, Hans Voldemar Trass, Eeri Kukk, Erast Parmasto, Kalevi Kull, Richard Villems, Martin Zobel jpt