Botaanika ajaloostAntiikaeg Ravimite raamatud vanas Hiinas ja Indias. Müüdid. Vana-Kreeka filosoofid ja loodusteadlased: Hippokrates tundis ca 200 taimeliigi raviomadusi. Aristotelese nn olesteastmikul oli madalaimal tasemel eluta loodus, seejärel organismid, kes «toituvad, paljunevad ja kasvavad — taimed; siis loomad, kelle puhul on lisandunud liikumisvõime ning kõrgeimal tasemel inimene kui mõtlev olend». Aristotelese õpilane Theophrastos (370...285 e.m.a.) — eristas üldjoontes taimeorganeid ja nende ehitust, tundis ca 500 liiki. Theophrastost peetakse botaanika rajajaks.
Keskaeg Kuigi kiriklikud dogmad osalt takistasid looduse uurimist, toimetati seda siiski kloostriaedades (vaatlused ja katsed) - neist kujunesid hilisemad botaanikaaiad. Araabia kultuuriga maadest on tuntumad Avicenna ehk Ibn-Sina (979...1037) uurimused ravimtaimede jm kohta. Renessansiajastu kunstnik Leonardo da Vinci (1452...1519) andis panuse ka botaanikasse, joonistades väga täpselt üles taimeliike, taimede organeid, aastarõngaid, leheseisu jm.
XVI sajand Botaaniliste teadmiste avardumine seoses maadeavastuste ning huviga kasulike taimede vastu. K. Gesner (1516...1565), teatmeteos «Opera botanica». C. Bauhin (1560...1624), ligi 6000 liigi kirjeldamine, taimede süstematiseerimine.
XVII sajand Mikroskoobi kasutuselevõtt laiendas tunduvalt looduse uurimise võimalusi. Ca 1590 — vennad Janssenid Hollandis valmistasid esimese mikroskoobilaadse läätsede süsteemi. Inglane R. Hooke kirjeldas 1665. a korgilõiku — esmakordne raku eristamine mikroskoobis. Hiljem kirjeldati rakkude koondumist kudedesse, õhulõhede olemasolu jm (ca 1675, Malpighi, Grew). A. Leeuwenhoek (1632...1723) uuris organismide arengut. N. Grew ja M. Malpighi - esimesed taimeanatoomilised üldistused (koed, õhulõhed jms).
XVIII sajand Carl Linné (1707...1778):
XIX sajand Rakuteooria sünd (1838-39): Th. Schwann ja M. Schleiden – kõik organismid koosnevad rakkudest, rakk tekib rakust Sakslane A. Humboldt - biogeograafia arendamine; floora, eluvormid jm. Evolutsiooniteooria teke: esimene terviklik evolutsiooniõpetus (1809) J. B. Lamarck Tänapäevastele vaadetele aluseks oleva teooria rajaja, inglane Ch. Darwin (1859 «Liikide tekkimisest») Mendeli seadused tunnuste pärandumise kohta
XX sajand Molekulaarbioloogia, geneetika, evolutsiooniteooria, biokeemia jpt teiste teadusharude kiire areng: Tartu nimekaid teadlasi: |
Autor ja toimetajad on tänulikud mistahes märkuste, paranduste ja täpsustuste eest. Konspekt on osaliselt vananenud. Ootame ka uusi kasulikke veebiviiteid.
Koostanud © Urmas Tokko |
Post: Tamme Gümnaasium |
Õppematerjali lugejal palutakse arvestada tõigaga, et see kajastab mõnevõrra varasemaid vaateid. Vetikaid on käsitletud taimeriigi osana (ja mitte protistidena). Seeneriigi jaotamine hõimkondadeks ei lange päris kokku "Üldbioloogia II osas" tooduga.
Õppematerjal on valminud Keskkonnafondi Tartumaa osakonna materiaalsel toel, 1998...1999