Üldiseid arusaamu bioloogiast

Bioloogilise organiseerituse tasemed, mis ühtlasi on bioloogiliste objektide uurimise alatasanditeks:

•   molekul — suurusjärk 1 nm (10^-9m)
•   rakk — suurusjärk 0,1 µm (10^-7m)
•   kude
•   organ
•   elund
•   elundkond
•   isend — suurusjärk 1 m
•   populatsioon — ühte liiki isendite kogum teatud alal, kus on võimalik nende vaba ristumine
•   kooslus ehk ökosüsteem = elukooslus + eluta keskkond
•   bioom — ühe taimkattevööndi elustik (näiteks kõrb, taiga, tundra)
•   biosfäär — suurusjärk 10 000 km (10 ⁷m)

Taksonid eluslooduse klassifitseerimisel:

– riik — regnum (näiteks: taimeriik)
– hõimkond — divisio (katteseemnetaimed)
– klass — classis (kaheidulehelised)
– selts — ordo (kaunviljalaadsed)
– sugukond — familia (liblikõielised; sugukonna eestikeelne lõpp on «-lised»)
– perekond — genus (hiirehernes)
– liik — species (karvane hiirehernes)

Taimeriigi üldiseloomustus

– autotroofid
– liikumatus (aktiivne liikumine erandiks - näiteks häbelik mimoos)
– tselluloosist rakukest jt erinevused raku siseehituses
– närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine
– piiramatu kasv, regeneratsioonivõime

Taimeriigi hõimkonnad: (Vetikad); Samblad; Sõnajalgtaimed; Paljasseemnetaimed; Katteseemnetaimed

Mõisteid

Abiootilised keskkonnategurid - eluta keskkonna mõjurid.

Antibiootikumid - mingist organismist väliskeskkonda erituvad ained, mis pärsivad mikroobide elu või hävitavad neid.

ATP - adenosiintrifosfaat, universaalne makroergiline ehk energiarikas ühend elusorganismides, millena talletatakse toiduga saadav energia ning mis on energia ülekandjaks paljudes keemilistes protsessides organismis.

Autotroofid - organismid, kes on võimelised päikeseenergiat kasutades moodustama anorgaanilistest ainetest orgaanilisi.

Bioindikaator - organism (ka populatsioon või kooslus), kellega toimuvate muutuste järgi hinnatakse keskkonna seisundit, reostatuse astet.

Biootilised keskkonnategurid - eluslooduse poolt avaldatud mõjud.

Diploidne - kahekordne kromosoomistik - igal kromosoomil rakus on temaga sarnane (seal on samad geenid samas järjestuses) paariline.

Ensüümid (fermendid) - valgud, mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone organismis.

Eukarüoodid ehk päristuumsed - rakulised organismid, kellel on rakutuum olemas (kromosoomid on tuumamembraaniga ümbritsetud).

Evolutsioon - elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu.

Fotosüntees - päikesekiirguse toimel taimedes kulgev protsess, milles anorgaanilistest ühenditest (vesi ja süsihappegaas) moodustub orgaaniline aine (glükoos) ja eraldub hapnik.

Fülogenees - organismirühma (ajalooline) evolutsiooniline kujunemine.

Glükoos - lihtsuhkur ehk monosahhariid C6H12O6, mis on elusorganismide ainevahetuse võtmeühendiks, ka keerulisemate ainete keemiline lagunemine ja teke kulgeb "üle glükoosi". Glükoosijääkidest koosnevad mitmed liitsuhkrud: tärklis, tselluloos jt.

Haploidne - ühekordne (haploidne) - igat kromosoomi rakus on vaid üks komplekt, neil puuduvad paarilised, nendega sarnased kromosoomid selles rakus.

Heterotroofid - organismid, kes suudavad küll orgaanilist ainet muundada, kuid ei ole võimelised seda moodustama lihtsatest anorgaanilistest ühenditest.

Hormonaalsed organid - bioloogiliselt aktiivseid, organismi talitlust juba väikestes kogustes tugevasti mõjutavaid aineid tootvad elundid, inimesel näiteks sisenõrenäärmed (neerupealsed, ajuripats jt).

Indikaator - aine, vahend või organism, mille järgi tuvastatakse keskkonna mingit raskestihinnatavat seisundit või omadust, näiteks happelisust.

Kaheidulehelised - taimed, kelle seemnes on kaks idulehte (näiteks uba).

Kaheliviljastamine on nähtus, kus üks tolmuteras olnud sperm ühineb munarakuga, pannes aluse idu- ja tulevase organismi tekkele ning teine sperm ühineb lootekoti keskrakuga (teis-tuumaga), pannes aluse toitekoe tekkele.

Kambium - vahelmine algkude (meristeem).

Kohastumine - liigiomaste antud keskkonnas kasulike iseärasuste kujunemine organismirühma arengu ajaloos.

Kombinatiivne muutlikkus - päriliku muutlikkuse vorm, mille tagavad mitmesugused protsessid sugurakkude valmimisel (näiteks geenide ümberpaiknemine, kombineerumine) ja viljastumisel.

Laskuv vool - lehtedes valminud ja vees lahustunud orgaaniliste ainete voog allapoole, et varustada taime alumisi osi toitainetega.

Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid - keemiliste ainete rühm, millesse kuuluvad orgaanilised ühendid koosnevad lihtsuhkrute (ehk monosahhariidi) jääkidest.

Lipiidid - rasvained, kuhu kuuluvad rasvad nii tavatähenduses kui ka vahad, steroidid ja fosfolipiidid.

Meioos - rakkude jagunemise viis, mille käigus tekkinud tütarrakkudesse jääb poole vähem kromosoome.

Morfoloogia - bioloogiateaduse alaharu, mis uurib organismide ja tema üksikosade välisehitust ja kuju.

Ontogenees - ühe isendi areng viljastamisest surmani.

Osmoos - nähtus, kus lahusti (tavaliselt vesi) molekulid liiguvad läbi pool-läbilaskva membraani (vahesein, mis laseb läbi väiksemõõtmelisi lahustimolekule, kuid ei lase läbi lahustunud aine molekule) suurema kotsentratsiooniga lahuse suunas.

Pigment - värvaine, klorofüll on rohelist värvi pigment.

Ploidsusaste näitab kromosoomide arvu rakus, st mitu sarnast kromosoomi igal antud kromosoomil rakus on.

Populatsioon - ühte liiki isendite kogum teatud alal, kus on võimalik nende vaba ristumine.

Prokarüoodid ehk eeltuumsed - algelised organismid, kellel rakkudes pole rakutuuma, mitokondreid ega plastiide (bakterid ja sinikud).

Põlvkondade vaheldumine - suguta põlvkonna (diplofaasi) ja sugulise põlvkonna (haplofaasi) vaheldumine eluringi jooksul.

Pärilik muutlikkus - eluslooduse muutlikkuse (isenditevahelise erinevuste) vorm, mille tagavad mutatsioonid. Need on muutused pärilikus materjalis, geenides ja kromosoomides.

Rakk - eluslooduse ehituslik ja talitluslik üksus, väikseim iseseisvalt eluvõimeline (ainevahetus- ja paljunemisvõimeline) eluslooduse osa.

Regeneratsioonivõime - võime taastekitada vigastatud või minetatud elundit või kude.

Riimvesi - vähese soolasisaldusega vesi, 0,5...18 (3...30) promilli (g/l).

Spoor - bakterite puhul tähendab püsirakku, kestaga ümbritsetud rakku, mis on moodustatud ebasoodsate tingimuste üleelamiseks.

Sügoot - viljastatud munarakk.

Sümbioos - organismidevaheline kooselu, mis on mõlemale poolele kasulik.

Sünteesiprotsessid - ülesehituslikud reaktsioonid, lihtsamatest keemilistest ühenditest keerulisemate moodustumine.

Tallus ehk rakis - juure-, varre- ja lehtedeta taimse organismi olelusvorm, taimekeha.

Transpiratsioon - vee aurustumise protsess.

Turgor - raku siserõhk.

Tõusev vool - juurtega vastuvõetud vee ja mineraalainete liikumine taimes ülespoole, lehtedesse, õitesse, valminud viljadesse.

Vegetatsiooniperiood - ajaperiood, mil taim kasvab ja areneb; kasvuperiood.

Õhulõhe - mitmest epidermiserakust koosnev moodustis taime gaasivahetuseks (sh veeaur).

Üheidulehelised - taimed, kelle seenes on üks iduleht ja suurema osa seemnest moodustab toitekude.