Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu suveseminar
17.08.-19.08.2010 Tallinn

• See on mõlemat
• Kohustus, sest läbivad teemad on õppekava üks osa. Seega on nende teemade käsitlus ette nähtud ka teisest õppeainetes lisaks loodusainetele ja sotsiaalainete
• Võimalus, see võimaldab eeskätt läbi erinevate õppeainete õpetajatel läbi oma isikliku hoiaku anda edasi omi hoiakud, seisukohti, eelistusi, mõtteid ja arvamusi, mis on väga oluline
• Läbivate teemade õpetamist soodustavad erinevaid õppeaineid haaravad teemapäevad, -nädalad, -projektid, mis käsitlevad keskkonda ja säästvat arengut
• Väga oluline on erinevate aineõpetajate (kui kodanike) hinnang ja võimalusel omapoolne põhjendus eriti aktuaalsetele ja ootamatutele keskkonnasündmustele, mis ei saagi olla ühegi ainekava teema
• Väga oluline, et loodusainete õpetajad oleksid koolis täiendkoolituses nende teemade käsitlemise eestvedajad
• Väga hea on kui koolis kaastakse keskkonnateematilistel õuesõppe päevadel ka teiste õppeainete aineõpetajaid (eeskätt on nendeks klassijuhatajad)

Kirja pani Andres Raa

• Looduskeskused pakuvad koolidele ise ürituste päeva ja teema. Nii osaleb üks kool aktiivsemalt nii õpilaste kui ka õpetajate tasandil ning kaasatakse ka juhtkond.
• Info koondatakse Keskkonnaameti kodulehele teemade kaupa. Iga teema juures on sobiv vanuseaste, õppekäigu pikkuseks kuluv aeg, teepikkus, kaart (väljaprinditav) ja kaardiõpetus (õpilastele). Võimalusel võiks samas olla ka reserveeringute plaan, et oleks kohe näha vabad ajad ja kohad ning võimalus broneerida.
• EBÜ kodulehele tuleb link, mis viib Keskkonnaameti kodulehele. Põneva ja uue info korral saadetakse EBÜ liikmetele listi kaudu kiri.
• Võistluste ja suuremate ürituste korral saadetakse info kooli ja bioloogia õpetajale. Võimalusel ka plakatid ja infovoldikud.
• Arutelud ja ümarlauad võiksid toimuda EBÜ listi kaudu. Vajadusel ka talve- ja suvepäevadel.

Kogus Helina Reino

• Metsataimed, niidutaimed, rabataimed
• Pärandkooslustega seonduvad programmid (puisniidud, rannaniidud, loopealsed — loodushoid ja looduskaitse); tegutsemised looduses - hooldetööd
• Kevadlilled, sügislilled, suvelilled
• Looduskaitse, loodushoiu, keskkonnakaitse temaatika
• Päästetööde tutvustamine, mis seotud keskkonnakaitsega (metsatulekahjud, merereostus...)
• Mullastik — mullastiku tüübid, erosioon
• Geoloogia alused — kivimite määramine
• Merendus, mereökoloogia
• Kliima, ilmastik, meteoroloogiaga seonduvad teemad
• Energia teemad (vesiveskid, tuulegeneraatorid, päikesepatareid)
• Prügimajandus — näitused, praktilised tegevused, korduvkasutus, jäätmete lagunemise näited (näiteks klaasi taga). Mis saab prügist teha?
• Rändnäitused erinevatel teemadel (nt prügiteema, mets jt.), mida saaks koolidesse tuua; kus õpilased saaksid aktiivõppe meetodil näitusega tutvuda.
• Rändbussid — ökobuss, keskkonnabuss – mis tuleks kooli kohale, kus õpilased saaksid keskkonnateemadel teostada mõõtmisi ja saada infot nt koos rändnäitusega).
• Maastikumängul põhinevad tähistatud punktid looduskeskustes – kus oleksid erinevatel teemadel ülesanded (nt samblikupunkt jt.)
• Uurimuslikku õpet tutvustavad tegevused erinevatel teemadel; labortööd, mis õppekavast lähtuvad; rollimängud nt keskkonnateemadel.
• Gümnaasiumile evolutsiooniteemad, mis aitaksid üldistada selle valdkonna teadmisi; paleontoloogiaga seonduv jt.
• Läbivad keskkonnateemad kogu ühe kooli õpetajate kollektiivile või n. klassijuhatajatele – koolituspäevad looduskeskustes
• Looduskeskustel peaks olema kohustus maakonnas organiseerida looduskaitse üritusi, temaatilisi päevi, anda koolile lektoreid, retkejuhte
• Ökosüsteemide kui terviku käsitlused ( mets, niit, raba, meri, järv) – seostatult uurimusliku õppega
• Astronoomia teemad – tähtedevaatlused jt; seostada saaks ööhäältega, öiste lõhnadega, öiste matkadega, orienteerumisega
• Putukate maailm
• Lindude hääled, lindude liigid, linnuvaatlused
• Loomade tegutsemisjäljed erinevatel aastaaegadel
• Kalandusteemalised programmid — ülepüük, kalalaevad, võrgud, õnged, kalalaevade kaptenitega suhtlemine jt.
• Õuesõppeprogrammid — merevaatlused, järvevaatlused jt.
• Sümbioosinäited, parasitism, konkurents jt kooseluvormid looduses koos koosluste käsitlusega; seoste otsimine looduses
• Maastiku mõõtmised, kaardistamised – seosed matemaatikaga, füüsikaga

Mõtteid kogus kokku Siret Pung

• TKoG-i keskkonnaõpetuse ainekava (10. klass) toetav keskkonnalaager Sagadi looduskoolis. Laager on traditsiooniks juba mitmeid aastaid ja on kooli õppekava osa. Laager sisaldab väga mitmekülgseid programme väga heade spetsialistide juhendamisel. Eelmisel õppeaastal meeldis väga õppeprogramm, mis on mõeldud uurimismeetodi etappide tundmaõppimiseks. Laagriga on väga rahul nii õpilased kui ka aineõpetajad (sh klassijuhatajad, kuna laagris on palju võimalusi sotsiaalsete pädevuste arendamiseks).
• Jõhvi Gümnaasium jt Ida-Virumaa koolid ja Iisaku keskkonnahariduskeskus on moodustanud koostöövõrgustiku. Neil on ka ühine internetisüsteem, ühine arengukava ja ühised koolitused tänu KIK-i projektidele.
  Näited koostööst:
  — väljasõidud looduskaitsealadele, kuhu on kaasatud erinevate ainete õpetajad
  — parkide uurimustööde konkurss
  — linnukoolitus (kaasatud Ida –Virumaa linnuklubi ja koolide õpetajad. Kestis pool aastat, sisaldades loenguid ja väljasõite)
  — seenekoolitus
  — savipäev
  — ürgmetsa õppus
  
• Endla LKA ja Jõgevamaa koolid — 6. klassidele igakevadine koosluste õppus (laager)
• Rakvere Gümnaasium ja Palmse KHK Looduskaitse 100 raames välipraktikumid põhikooli õpilastele ja 1. kooliastmele ökoloogia klassi välitunnid Sagadi looduskoolis
• GAG ja Aegviidu looduskool tihe koostöö
• Palade Looduskeskus pakub programme, mis täiendavad õppekavasid. Sellistele programmidele võivad tulla ema-isa laps käekõrval või õpetaja klassiga, sidudes teema õppekavaga. Karin Poola kasutab ka palju programmide läbiviimiseks spetsialistide abi.
  Näited: akvaristide koolitus, linnukoolitus
• Koostöö Palade looduskooli ja Hiiumaa Muuseumiga.
  Näited:
  — Georg Miländer ja tema tegevus (koostöös Eesti Loodusmuuseumiga)
  — isiklike herbaariumide jt kogude eksponeerimine
  — loodusõhtud, mida aitavad sisustada reijutud, kirjanikud...
  — matkaklubi
  — Eesmärgiks on anda võimalus oma tegevust tutvustada inimesele oma kogukonnast ja haarata ta ühistegevusse.
• Emajõe Suursoo looduskool ja Kesklinna kooli koostöö
• Palamuse Gümnaasium ja Alam-Pedja looduskool — programmid ökoloogia kursuse täienduseks (gümnaasium)
• Tartu Keskkonnahariduskeskuse õppeprogrammid koolides. N: läänemeri, kaitsealused liigid jne
• Palupõhja-Muraste looduskoolide koostöö koolidega: mitu aastat toiminud võrgustik (koolitused, õppeprogrammid, nende koostamine ja läbiviimine, õppematerjalide väljatöötamine...)
• Jõgeva Gümnaasium kiidab Endla LKA programmi «Jäljed lumel». Programm seotud jahindusega.
• Nõva RMK-s huvitavad matkad ja programmid rannas. Kiidetakse väga Silja Silverit kui väga head giidi.
• Roosna-Allilkul korraldatud väliõppepäevad. Kontrollpunktides on erinevate ainete õpetajad, kes annavad lühikese õuesõppe tunni.
• Penijõel toimuvad koolitused vastavad õppekavale ja aitavad kaasa selle omandamisele.
• Põlva-Võru-Valga Keskkonnaameti õppeprogrammid koolidele.

Näited pani kirja Merike Kilk

• Looduskeskuste töötajad võiksid tulla oma programme läbi viima koolidesse. See hoiaks kokku koolide aega ja raha. Näiteks võiks olla turbakohvri sarnaseid õppevahendeid, millega juhendaja tuleks kooli.*
• Programmide juhendajad võiksid enne õpetajaga põhjalikumalt konsulteerida, mida õpetaja täpsemalt ootab. Õpetaja tunneb oma õpilasi ja nende vajadusi.*
• Programmide juhendajad võiksid tulla koolidesse ennast ja oma programme lähemalt tutvustama, siis on õpetajatel kergem valikut teha. Infot tuleb vahepeal väga palju ja osa kasulikku võib jääda tähelepanuta.*
• Programmi läbiviija peaks valdama erinevaid metoodikaid, et õpilasi kaasa haarata. Teismelistele peaks pakkuma rohkem praktilist tegevust, mitte loenguid.*
• Programmid peaksid käsitlema ainekava teemasid. Kui õpetaja tuleb looduskeskusesse, siis ta tahaks, et õpilased seal mõne ainekava teema selgeks saaksid. Koolis ära jäänud tund oleks sellega tagasi võidetud. Praegu saab paljudest programmidest pigem lisamaterjali koolitunnile.*
• Looduskeskuses võiks olla vahendid, et uurimuslikku õpet korraldada.*
• Programmide sisu võiks põhjalikumalt lahti kirjutada – milliseid ainekava teemasid käsitletakse ja milliseid meetodeid kasutatakse. Siis saab õpetaja kooli juhtkonnale tõestada, et minnakse õppima ja mitte aega raiskama. Programmid peaksid soovitavalt lõimima mitut õppeainet.*
• Programme on piisavalt lasteaedadele ja kuni 6.- 7. klassini. Oleks vaja rohkem programme põhikooli vanemale astmele ja gümnaasiumile.*
• On rida õpilasi, kellel sügavam huvi looduse vastu. Nende jaoks võiks olla tõsisemaid õppimisvõimalusi. Looduskeskused võiksid kasutada külalisjuhendajaid — häid loodusetundjaid mingil teemal.*
• Looduskeskustes võiks olla võimalik individuaalne töö õpilastega. Näiteks õpetaja võiks mõnikord saata sinna väikse grupi huvilisi õpilasi.*
• Koolil on lihtsam organiseerida väljasõitu looduskeskusesse, kui korraga saaks tulla mitu klassi (näiteks üks vanuseaste). Looduskeskused võiksid tipphooajal kaasata rohkem retkejuhte (näiteks tudengeid).
• Looduskeskused võiksid olla aktiivsete täiskasvanute kokkusaamiskohaks. Loodusehuvilised õpetajad, endised õpetajad, kohalikud inimesed võiksid seal korraldada arutelusid ja olla vajadusel abiks ka looduskeskuste töö korraldamisel.
• Kui looduskeskused korraldavad üritusi õpetajatele, siis palutakse neid mitte teha augusti lõpus või eksamiperioodi ajal.
• Looduskeskused on arenenud kiiresti, kohati kiiremini kui koolid suudavad järele tulla. Tubli töö!

* nimetasid mitmed õpetajad

Kokkuvõtte koostas Aiki Jõgeva

Pakuti välja palju erinevaid võimalusi:
• Maastikumäng — kontrollpunktides erinevatest ainetest ülesanded
• Teemapäevad — savipäev, põlevkivi päev
• Töötoad, kus rühmad kuulavad kõigepealt esitlusi ja sellele järgnevad praktilised uurimuslikud tööd. Üldteemaks võiks olla näiteks vesi, muld. Töötoad vastavalt vee füüsikalised omadused (pindpinevus), vees elavad organismid, veega seotud ilmastkunähtused.
• Juhendatud õppekäik koos töölehtedega. Aluseks võtta kodulugu — paikkonna ajalugu, pinnavormid, kultuurilugu (tuntud inimesed) ja loodus.
• Sooviti rohkem programmidesse meteoroloogiat — õhurõhu, niiskuse määramist jne.
• Rohkem füüsikat.
• Koosluste õpetamisel võimalik kasutada seoseid geograafia, keemia ja matemaatikaga. Nt jõgi — vee voolukiiruse ja läbipaistvuse määramine, pH, hapniku sisaldus vees, pastikpudelitest jõgikonna skeemi meisterdamine jne.
• Väga head juhendid on raamatus õpetame matemaatikat looduses.
• Kindlasti sooviti programmidesse rohkem praktilisi töid ning uurimuslikku õpet. Vernieri...
• Kunst ja loodus. Õppepäeva lõpuks kas näidend või installatsioon...

Kolleege küsitles Ana Valdmann

Õpetajad arvavad, et kvaliteedi suhtes etteheiteid pole.
Kvaliteedi tagamiseks võiks edaspidi kaasata tegevõpetajaid koostajatena või ekspertidena.
Õppematerjalide kättesaadavuse parandamiseks on järgmised ettepanekud:
1. Jaotada/paljundada kõigi koolide jaoks
2. Teha õpetajate poolt etteantud teemadel 10-20 minuti pikkused lühifilmid
3. RMK/KIK jt kodulehtedel võiksid olla toodetud/koostatud õppematerjalide nimekirjad
4. Igal õppematerjalide kasutajal võiks olla võimalus kirjutada avalik kommentaar sisu kohta
5. Maakondades võiksid olla infopunktid kust saaks õppe materjale laenutada
6. Õppematerjalid võiksid olla veebis pdf-failidena või videotena

Kokkuvõtte koostas Marje Loide

Viimati uuendatud 26.08.2010