Hans Trass sündis
Tallinnas 2. mail 1928. Nõmmel. Ta lõpetas Tallinna X Keskkooli 1947.
a. ning õppis Tartu Ülikoolis bioloogia erialal aastatel 1947-1952. a.
Ülikooli lõpetamisest peale töötas ta Tartu Ülikoolis, 1994.
aastast on H. Trass emeriitprofessor.
Õppejõuna on Hans Trass lugenud mitmeid kursusi (üldbotaanika,
geobotaanika, taimeökoloogia, Eesti taimkate, taimegeograafia,
lihhenoloogia, Eesti bioloogia ajalugu jt.) ning juhendanud arvukaid
diplomi-, kandidaadi- ja doktoritöid. Ta on esinenud ettekannetega ja
pidanud lühikursusi looduskaitsest, geobotaanikast ja lihhenoloogiast
mitmetes välismaa ülikoolides (S.-Peterburis, Kiievis, Helsingis,
Turus, Uppsalas, Berliinis, Halles, Rostockis, Montrealis, Torontos,
Edmontonis jm.).
1975.a. valiti H. Trass Eesti NSV Teaduste Akadeemia
korrespondentliikmeks ning 1989.a. nimetati aga Eesti Teaduste Akadeemia
akadeemikuks. Ta on valitud või nimetatud mitmete välismaiste
teadusseltside liikmeks – 1958 Vene Botaanikaselts, 1964 Soome
bioloogiaühing “Vanamo”, 1975 Rahvusvaheline Lihhenoloogiaselts,
1977 Ameerika Ökoloogiaselts, 1982 Rahvusvaheline Taimkatteteaduse
Selts jt. Ta on pälvinud Moskva Looduseuurijate Seltsi esimese preemia,
Eesti NSV riikliku preemia (koos teiste autoritega kolmeköitelise
õpiku “Botaanika” eest), Rahvusvahelise Lihhenoloogilise
Assotsiatsiooni Eric Achariuse nimelise medali “Pro meritis”,
1996.a. Eesti Riigi teaduse elutööpreemia uurimuste eest
lihhenoloogias. 1997.a. valiti H. Trass Venemaa Loodusteaduste Akadeemia
välisliikmeks. Ta on olnud paljude teadusnõukogude liige või esimees,
Eesti Looduseuurijate Seltsi president (1964-1973 ja 1985-1991, alates
1991.a. aupresident), UNESCO rahvusvahelise programmi “Inimene ja
Biosfäär” (MAB) Eesti rahvusliku komitee esimees (1978-1988, 1995
auesimees) jne. Teda on autasustatud Eesti Vabariigi Valgetähe III
klassi teenetemärgiga.
H. Trass on ligi 600 publikatsiooni autor (monograafiad,
artiklid, teaduslikud lühiartiklid, teesid, populaarteaduslikud ja
publitsistlikud artiklid jm.). Oma rohkete publitsistlike esinemiste
kaudu, aga ka tänu tihedale isiklikule läbikäimisele
kultuuriinimestega, oli Hans Trass üks nendest, kellel mõjul kujunes
20. sajandi teise poole Eestis välja teadmine, et loodusteadus,
looduskaitse ja kultuur on tegelikult väga lähestikku paiknevad
nähtused.
Akadeemik suri 14. veebruaril 2104.
|