Saima alustas oma õpetajatööd Tallinnas. Bioloogiaõpetajana töötas ta pikka aega Tartu 10. Keskkoolis, hilisemas Mart Reiniku Gümnaasiumis.
Bioloogiaõpetaja töö mahu vähendamisel 80ndate alguses ja alustamine klassivälise töö organisaatorina jätkus hiljem huvijuhi ametis. Võib julgesti öelda, et seal sai tehtud tema elutöö.
Saima oli gümnaasiumiastmes ka allakirjutanu bioloogiaõpetaja ja hilisem kolleeg. Kõigile oli Saima meelde jäänud oma alati filigraanse väljanägimisega — alati on ta naiselik, nooruslik, pilkupüüdev. Ta austas teisigi oma väljanägemisega ning õpetas seeläbi noortele ka midagi muud kui vaid bioloogiat.
Huvitav seik on see, kuivõrd Saima on alati armastanud tehnikat kasutada. Kui minna mõttes 30 aastat ajas tagasi, 1980ndate algusesse, kui arvutit võis näha vaid ülikoolis ja HIV ei olnud veel avastatud... Hoolimata sellest tuli Saima erinevalt teistest õpetajatest enamasti tundi trükitud materjalidega. Näiteks sai iga õpilane kätte kontrolltöö lehe, mis plnud käsitsi läbi kopeeri kirjutatud, vaid trükitud. Sarnaselt ei esitanud ta üksnes küsimusi, vaid näiteks lünktekstid ja muu materjal kogu klassile, enam kui 30 õpilasele. Allakirjutanu käis sel ajal alles lasteaias ja jalutasis iga päev Saima töökohaks olevast koolimajast mööda. Nüüd tagasi mõeldes paneb see imestama: kuidas see küll võimalik oli. Sel ajal tuli ju kasutada kirjutusmasinat ja ka koopiamasin oli haruldus.
Osalemine gümnaasiumibioloogia õppematerjalide retsenseerimisel, bioloogia riigieksamite koostamisel ja hindamisel, bioloogia ainenõukogus, bioloogiaõpetajate aktiivis jne — Saima on olnud alati aktiivne kaasamõtleja ja panustaja. Näiteks oli just tema see, kes tutvustas üht EBÃœ esimesel aastal nimetatud auliikmetest.
Enne teenitud puhkusele jäämist töötas ta Kivilinna Gümnaasiumis täismahuga bioloogiaõpetajana. Oma viimastel tööaastatel koostas ta gümnaasiumibioloogia töövihikuid.
Margus Pedaste |
