Lüümikud põhikoolile
© AS Serk | M. Martin | K. Sirel | A. Saar
Lüümikud on esitatud pildifailidena teemade kaupa. Teema juurde on märgitud selle sisukord. Teemapakid on lehelt alla laetavad zip-failidena.
Selgrootud ja protistid (tähestikuliselt)
— Jõekarbi koda siseküljelt
— Jõevähi eritus-, hingamis- ja vereringeelundkond
— Jõevähi närvisüsteem, seede- ja sigimiselundkond
— Järvekarbi närvisüsteem, seede-, eritus- ja sigimiselundkond
— Järvekarbi vereringe- ja hingamiselundkond
— Järvekäsna siseehitus
— Järvekäsna välisehitus
— Kinglooma väliskuju ja siseehitus (1)
— Kinglooma väliskuju ja siseehitus (2)
— Liimuksolkme areng
— Loomaraku ja taimeraku võrdlus
— Meriristi areng
— Meritähe ehitus: liikumiselundkond
— Meritähe ehitus: seede- ja sigimiselundkond
— Mudaamööbi siseehitus
— Peajalgse ehitus: vereringe- ja hingamiselundkond
— Peajalgse väliskuju, närvisüsteem, seede- ja sigimiselundkond
— Putuka närvisüsteem, seede-, eritus- ja sigimiselundkond
— Putuka vereringe- ja hingamiselundkond
— Putukate suised (mesilane, sääsk, prussakas)
— Silmviburlase siseehitus
— Solkme ja vihmaussi ristlõige
— Teo närvisüsteem, seede- ja erituselundkond
— Teo vereringe- ja hingamiselundkond
— Ussi keha ristlõige: nahklihasmõik
— Vihmaussi närvisüsteem, seede- ja erituselundkond
— Vihmaussi vereringe- ja sigimiselundkond
— Vähi, ämbliku ja putuka väliskuju võrdlus
— Ämbliku seede- ja sigimiselundkond, närvisüsteem ja võrgunäärmed
— Ämbliku vereringe-, hingamis- ja erituselundkond
Kalad
— Kala välisehitus
— Luukala skelett
— Kala siseehitus ahvena näitel
— Kalade soomused
— Ahvena sigimine ja areng
— Kala, kahepaikse ja imetaja vereringesüsteem
— Kala, kahepaikse ja roomaja naha läbilõige
Kahepaiksed ja roomajad
— Rohukonna sigimine ja areng
— Konna skelett
— Kilpkonna skelett
Linnud
— Kana areng
— Lindude jala kuju
— Lindude lendamine
— Linnu ja imetaja lennuorgani võrdlus
— Linnu noka ehitus
— Linnu seedeelundid
— Linnu sigimiselundid ja muna kujunemine
— Linnu skelett
— Linnu sule ehitus, selle tüübid ja sule areng
Imetajad
— Mäletsejalise toidu liikumine seedetraktis
— Imetaja naha ehitus
— Segatoidulise imetaja purihammas
— Imetaja skeleti ehitus
— Imetajate (kiskja, veis, näriline) koljud ja hammaste paigutus
— Imetajate (metskits, rebane, küülik) sooltoru tüübid
— Imetaja kuulmiselundi ehitus koera näitel
Selgroogsete võrdlus
— Selgroogsete kopsud
— Selgroogsete toese tüübid
— Peaaju üldine ehitus ja ehitus erinevates loomarühmades
— Selgroogse ja selgrootu looma põhiliste elundkondade paigutus kehas
— Selgroogsete hambad
Keskkond
— Kust saadakse energiat?
— Inimese ümber on looduslik ja tehiskeskkond
— Tasakaal on tähtsaim (tehiskeskkond)
— Energiata ei muutu midagi
— Happesademed
— Kasvuhooneefekt
Muld
— Mulla mõiste ja koostis
— Inimene ja muld
— Liiv ja savi mullas (tööleht)
— Maaharimine
— Muld kui elukeskkond
— Organismide elu mullas
— Sügis ja talv mullas
Õhk
— Õhu koostis
— Õhu soojuspaisumine. Tuul
— Kahjulikud lisaained õhus
— Õhk kui elukeskkond (taimed)
— Loomade elu õhus
— Õhk kui elukeskkond (loomad)
— Põlemine, hingamine, roostetamine
— Soojusjuhtivus
Vesi ja lahused
— Soojus mõjutab vee olekuid
— Meenutame vee omadusi
— Vee ringlemine selle soojendamisel
— Veekogud ei külmu põhjani
— Veeringed
— Veetaimed
— Vesi mõjutab loodust (peatüki kokkuvõte)
— Vesi võib olla mitmes olekus: vesi, jää, aur
— Energiamuutused veeringes
— Kalade elu suvel ja talvel
— Kohastumine eluks vees
— Lahused argielus
— Lahused: lahustuv aine
— Millest koosneb lahus
— Meresügavused
— Vihmapiisk aknaklaasil
— Peegelsile veepind on kõikjal maakeral kumer
Siin toodud esitlused on Eesti bioloogiaõpetajate poolt koostatud ning lubatud vabalt kasutada ja omapoolselt muuta. Esitluse ettekandmisel on sünnis viidata teose algautorile.