PALJASSEEMNETAIMED — Gymnospermae

Paljasseemnetaimed on enamasti okaspuud, kes on levinud põhiliselt põhjapoolkeral, jahedamas osas. Okaspuud moodustavad taigavööndi.

Neid tuntakse ca 800 liiki, Eestis kasvab looduslikult vaid 4 liiki: harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik kuusk (Picea abies), harilik kadakas (Juniperus communis) ja jugapuu (Taxus baccata). Harulduseks loeme hõlmikpuud (Ginkgo biloba) Tallinnas, jäänukina soojemast kliimaperioodist on ta suutnud püsima jääda ka oma Euroopa kõige põhjapoolsemas kasvukohas. Paljasseemnetaimed hakkasid Maal massiliselt levima ca 250 miljoni aasta eest, permi ja triiase ajastul. Lisaks tarbepuidule on okaspuudel oluline roll vaigu saamisel.

Paljasseemnetaimede üldtunnused
• Paljasseemnetaimedel puuduvad õied ja viljad; Viljastamine ei pea olema seotud veega;
• Paljunevad seemnetega, seemnealgmed paiknevad paljalt käbisoomuste vahel;
• Siseehituse iseloomulikuks jooneks on trahheiidide* ja vaigukäikude olemasolu; Trahheed puuduvad (vt Taimekoed);
• Enamasti on igihaljad taimed, kelle lehtedeks on okkad (vee kokkuhoid!);
• Suguline põlvkond (gametofaas ehk haplofaas)* taandarenenud;

Trahheiidid on puitunud seintega pikkadest surnud rakkudest kanalid. Nad on ca 1 mm pikkused, ühest trahheiidist teise pääsevad ained pooride kaudu.

Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised).

Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline).

Paljasseemnetaimede süstemaatika

Tavaliselt eristatakse

palmlehikute

Paljasseemnetaimede paljunemine

(hariliku männi näitel)

Mänd on ühekojaline* tuultolmleja taim. Tavaliselt toimub risttolmlemine*, sest sama taime tolmukotid ja emaskäbide soomused avanevad erinevatel aegadel.

Pärast tolmlemist kulub ca 18 kuud, enne kui emaskäbisse sattunud tolmuterad seemnealgmed viljastavad ning seemned valmis saavad. Käbi hakkab kasvama ja seemneid moodustama alles teisel aastal peale tolmlemist. Rohekaks ja vaiguseks muutunud käbi ei lase seemneid välja veel ka teisel arenemisaastal. Kolmanda aasta kevadel, kui käbi kuivab ja pruuniks muutub, pääsevad seemned käbist välja.

Soodsatesse tingimustesse sattunud seemnetest arenevad paarikümne päeva jooksul tõusmed, mille kõrgus esimesel aastal ei ulatu üle 10 cm. Järgmisel aastal kujuneb esimene okstemännas.

Ühekojaline taim - lahksugulised taimed, kellel emas- ja isasõied paiknevad erinevatel taimedel.

Risttolmlemine - tolmlemisviis, kus ühe taime tolmuterad kanduvad teise taime emakale.