Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia. br>
Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500.
Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees.
Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus.
Sammalde üldtunnused
Sammaldel on varred ja lehed, seega on tegemist kõrgemate taimedega;
Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud.
Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid;
Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest;
Samblad on eostaimed;
Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas*
Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad paarilised).
Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline).
Sammalde süstemaatika
Tuntumad sammalde hõimkonna klassid on Maksasamblad. See on ürgseim ja ühtlasi lihtsama ehitusega sammalde rühm, liikidest kuuluvad siis näiteks raunik (Plagomnium sp.) ja helvik(Marchantia polymorpha).
Helviku keha on harunev lame rakis, mille epidermises asuvad õhulõhed.
Alumisel epidermisel on väljakasved, üherakulised risoidid ja soomused. Helvik on kahekojaline taim*, kes vegetatiivselt paljuneb sigikehakeste abil.
Lehtsamblad. Siia kuuluvad meie tavalised metsa- ja niidusamblad ning erilise rühmana (alamklass) ka turbasamblad. Eesti tuntumatest metsasammaldest nimetagem järgmisi liike: laanik, palusammal, metsakäharik, karusambla- ja kaksikhamba liigid
Kahekojaline taim - lahksugulised taimed, kellel isassuguorganid ja emassuguorganid asuvad erinevatel taimedel.
Turbasamblad
Turbasamblaid on Eestis praegu 40 liiki, see moodustab kogu maailmas leiduvatest turbasammalde liikide arvust suure enamuse.
Turbasamblad on omapärase ehitusega, harunevate okstega, happelist keskkonda taluvad taimed. Nende lehe rakke on kaht põhitüüpi: kitsad pikad ja kloroplastidega elusrakud ning suured surnud rakud (õigemini rakukestad), mis on veemahutiteks. Lisaks sellistele rakkudele mahub palju vett ka sammaltaimede vahele, sest enamasti kasvavad nad tihedasti koos. Siit tuleneb ka rabade suur veemahutavus. Rabade vesi on enamasti ka puhas, kuna happeline keskkond ei lase mikroobidel areneda.
Turba juurdekasvuks loetakse ca 1 mm aastas. Eesti kõige paksem turbalasund, ligi paarkümmend meetrit, on Võrumaal Vällamäe nõlval asuvas rabas.
Sammalde paljunemine
(karusambla ehk käolina näitel)
Karusambla eosed valmivad eoskupras, mis harjase abil on tõstetud sammaltaime tippu. Eosest areneb eelniit ja seejärel kas emas- või isastaim. Neile tekivad vastavad suguorganid: emastaime arhegoonides valmivad emassugurakud, isastaime anteriidides valmivad isassugurakud.
Sugurakkude liitumisel tekkinud sügoodist* hakkavad emastaimel arenema harjas ja eoskupar. Eoskupras tekkinud meiootiliste* protsesside tagajärjel valmivad eosed.
Meioos - rakkude jagunemise viis, mille käigus tekkinud tütarrakkudesse jääb poole vähem kromosoome.
Sügoot - viljastatud munarakk.
Järgneval skeemil on sammalde elutsükli iga etapi juures näidatud rakkude ploidsus, st kas rakkudes on ühekordne (n) või kahekordne kromosoomistik (2n).
Seega on sammalde elus valdav gametofaas ehk eluperiood, mil rakkudes on haploidne kromosoomistik.
Anteriidid ja arhegoonid on sammaltaime vastavalt isas- ja emassuguorganid.
Harjutused
Võrrelge samblaid ja samblikke, tooge välja erinevused ja sarnasused!
Miks rabalaugastes ei ela limuseid?
Kuidas on võimalik, et sõjaaegsed hukkunute laibad ei ole rabalaugastes tihtipeale roiskuma hakanud?
Miks Eestis ei esine üle kümne meetri paksusi turbalasundeid?
Avaldage poolt- ja vastuväiteid sammalde põlvnemisele rohevetikatest!
Kas teate... ...sammalde üldtunnuseid? ...sammalde süstemaatiliste rühmade üldiseloomustusi?
Kas oskate... ...kirjeldada sammalde elutsüklit? ...võrrelda leht- ja maksasamblaid? ...selgitada turbasammalde vee mahutamise võimalusi?
Kas mõistate... ...vee rolli sambla elus? ...sammalde eripära võrreldes teiste kõrgemate taimedega?
